Laitmine

(Ümber suunatud leheküljelt Laitus)


Laozi

muuda

karda kiitust nagu laitust
hinda suurt valu nagu keha


Proosa

muuda
  • Meelitamine on alati kahtlasem kui laitus, sest kes ei eelistaks öelda midagi meeldivat, ka ilma erilise põhjuseta, enne kui suudab end sundida kedagi tülitama, olgu või õigusega?


  • Kui te keelate laita seda, mida ei osata paremini teha, siis ei tohiks ju kiita ka neid asju, mida ei suudeta järele teha, sest kiitus eeldab jõudu laita.
    • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. LR 36/2004, lk 60


  • Tänapäeva inimesed on sündinud laitma. Tervest Achilleusest näevad nad vaid kanda.

Luule

muuda

Selles kirjus ilmas, taevas aita,
võib nii kergelt leida, mida laita.
Tantsu laidavad, kel saapad narrid,
kangeid vürtse need, kel maokatarrid,
viiulit, kel sõrme otsas villid,
maalikunsti, kellel tuhmid prillid,
mõõka irvitavad nürid käärid,
värsket noorust hambutud megäärid,
kes ei tunne mee ja pipra vahet,
muidugi näeb peenes maitses pahet.


Tean: vaid tänamatu
julgeb kinke laita,
hõbevaagnat, õnnesoove täis...
Minu õnn
jäi angervaksa-aita,
kasvas kolmelehelisis
härjapäis.

  • Leelo Tungal, "* Tean: vaid tänamatu" [1972], rmt: "Täisminevik" (2007), lk 64

Vanasõnad

muuda
  • Kergem laita kui paremini teha.
  • Kui (kus) viga näed laita, siis tule ja aita!
  • Laitjaid küll, aga võta koorm oma selga, talu esiti ja laida siis.
  • Pada ei ole nii must kui sõimatakse.
  • Pada laidab katelt, ühed mustad mõlemad.
  • Üks pada sõimab teist mustaks.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929