Tööstusühiskond

Proosa

Seal on need tihedasti kokku surutud, söest mustendavad tööstusasulad, mille vahele ei jää muud kui triibuke kuivanud rohtu, ja lapsed, kes seal üles kasvavad, nii et kuuest tuhandest lapsest mitte ükski pole elus kordagi näinud öökulli või oravat või allikat, need on meie linnad, nood lõputud üksteisega ristuvad majaderivid; majad on ühte nägu, neil on üks väike uks ja ühesuguse kujuga akende read, allkorrusel poed; mitte miski ei kõneta inimest, kes mööda läheb või mõnd maja otsib: ainus, mis midagi ütleb, on majanumber. Niisugune on vabrik, tööruum, masin, ametiasutus, kus peab käima makse maksmas või end kirja panemas: ainus, mis meelde jääb, on number. Ja see tööpäev: rutiinnne vabrikuelu või käsitöö; paar töövõtet, ikka ühed ja samad, ikka seesama vasardamine või keerutamine või viilimine või treimine; ja kodus jälle gaasipliit, raudahi, paar tööriista ja väikest kodumasinat, millest sa sõltud, nendega peab samuti toime tulema, nii et inimene, kes nendega ikka ja alati toime tuleb, muutub ise masinaks, tööriistaks teiste tööriistade seas.
- Hugo von Hofmannsthal, "Unenägude aseaine" esseekogus "Väikesi vaatlusi", tlk Katrin Kaugver, LR 3-4 2010, lk 49

Hoidku Jumal, et India ei võtaks iial üle Lääne laadis tööstusühiskonda... Kui terve kolmesaja miljoniline rahvas alustab samasugust majanduslikku ekspluateerimist, närib ta maailma paljaks nagu tirtsuparv.
- Mahatma Gandhi, cit. via "Development Without Destruction: Economics of the Spinning Wheel", lk 97 ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Meestele ja naistele omistatavatel erinevatel loomustel põhinevad soorollid on industriaalühiskonna baas, mitte traditsiooniline relikt, millest oleks kerge loobuda. Ilma naise ja mehe rolli lahutamiseta ei ole traditsioonilist tuumikperekonda. Ilma tuumikperekonnata ei ole industriaalühiskonda sellele omase töö- ja elukorraldusega. Kodanliku industriaalühiskonna pilt põhineb inimese töövõime ebatäielikul, täpsemalt – poolikul kaubastamisel. (lk 138)
- Ulrich Beck, "Riskiühiskond: teel uue modernsuse poole", tlk Andres Luure, 2005