Masinakirjutaja

Beatrice Ethel Lithiby (1889–1966), "Masinakirjutajad Campbell ja Pride armee Kuninganna Mary abikorpuse asekontrolöri büroos Rouenis" (I maailmasõja ajast)

Proosa

• Kahtlemata oleks ta võinud ühel päeval väärida pääsemist kipakasse taevasse, kuhu lähevad vaid need, kes on kõverikud. Taevasse igatahes pääsu pole, ta on kipakas siinsamas maa peal. Ma vannun, et ei saa tema heaks midagi teha. Kinnitan teile, et kui see oleks minu võimuses, muudaksin asju paremaks. Ma tean väga hästi, et öelda, et masinakirjutajal on pehkinud keha, on jõhkram ükskõik millisest sõimust. (lk 25)
• Kui ta ärkas, et teadnud ta enam, kes ta on. Ainult hiljem mõtles ta rahulolevalt: olen masinakirjutaja ja neitsi ja mulle meeldib Coca-Cola. Alles siis pani ta iseennast endale selga ja veetis ülejäänud päeva kuulekalt olemise rolli täites. (lk 26)
  • Clarice Lispector, "Tähetund". Tõlkinud Leenu Nigu. Loomingu Raamatukogu 35/2017

• Kõrgema- ja keskklassi neidudel ei olnud mingit rahateenimise võimalust ilma oma klassist välja langemata. Majapidajanna, koka või teenijannana töötada oli mõeldamatu. Kontoris töötamise võimalused avanesid alles pärast Esimest maailmasõda, kui masinakirjutajast sai naiste amet. Ainuke, mida hästi kasvatatud ja haritud neiu teha võis, oli minna guvernandiks samasugusesse perre, mille täieõiguslik liige oli ta äsja ise olnud. (lk 545-546)
  • Pilvi Rajamäe, "Järelsõna", rmt: Jane Austen, "Emma", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548