Glyn Warren Philpot, "Üliõpilane raamatuga" (1920)

Proosa

muuda
  • Pealegi bursa retšpospoliitalik kord ja tohutu hulk noori tugevaid ning terveid mehi - see kõik pidi sundima noori otsima tegevust, mis oli täiesti kaugel nende õppetööst. Niihästi halb toitmine, niihästi sagedased karistamised näljutamisega kui ka mitmed vajadused, mis tärkavad terves tugevas noores mehes, — kõik see kokku kihutas neid ettevõtlikkusele, mis hiljem Zaporožjes edasi arenes. Näljased bursakud luusisid mööda Kiievi tänavaid ja sundisid kõiki olema ettevaatlikud. Turunaised varjasid alati kätega pirukaid, rõngassaiu ja kõrvitsaseemneid nagu emakotkad oma poegi, niipea kui märkasid bursakut mööda minemas. Konsulil, kes oma kohustuste kohaselt pidi temale alluvate kaaslaste järele vaatama, olid nii hirmus suured šarovaritaskud, et neisse võis mahutada vahtima jäänud turunaise kogu poekese. Bursakud moodustasid täielikult omaette maailma: kõrgematesse ringkondadesse, kuhu kuulusid poola ja vene aadlikud, neid ei lastud. (lk 22-24)


  • [Rektor:] "Ajalugu kubiseb sõnadest "üliõpilased mässasid tänavatel". Meie kohtleme muidugi oma üliõpilasi palju humaansemalt, kui Euroopa ülikoolid seda kunagi teinud on. Mul on Sorbonne'is kolleege, kes kiitlevad, et nad pole ühegi tudengiga väljaspool auditooriumi rääkinud ega tahagi neid isiklikult tunda. See erineb tunduvalt inglise ja ameerika traditsioonist, nagu te teate."
"Nii et teie meelest ei muutnud need ülestõusud siis midagi, härra rektor?"
"Oh, muutsid küll, miks ei muutnud. Meie traditsioonis on üliõpilane ikka suhtunud professorisse nagu algaja asjatundjasse; rahutused tekkisid osalt sellest, et niisugust suhet taheti asendada tarbija ja hulgimüüja suhtega." (lk 173)
  • [Maria:] "Mulle pakuti palju raha loo eest "John Parlabane sellisena, nagu mina teda tundsin", ning variisikut, kes oleks selle mu suulise jutustuse alusel kirja pannud. (Eeldati, et kuna ma olen üliõpilane, ei suuda ma ennast ise arusaadavalt väljendada.)" (lk 300)
  • Robertson Davies, "Mässajad inglid", tlk Tõnis Leemets, 1997



  • Juba ammuilma pole inimeste bioloogiline küpsus järglasi saada ja sotsiaalne küpsus sellega päriselt pihta hakata käinud käsikäes. Koolikohustus ja -privileeg on tõeline lapsepõlve pikendus ja on riike, kus ka tudengeid ja noori täiskasvanuid käsitletakse mitte omaette üksuste, vaid tuumikperekonna osana.


Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel