Proosa muuda

  • "Äh, memmepoeg oled, nagu näen!" sõnas Bulba. "Sa, pojuke, ära ema kuula — tema on naine ega tea midagi. Mis hellitust teil vaja on? Kes teid hellitavad? Lage väli ja tubli ratsu — need olgu teie hellitajad! Näete seda saablit siin? See olgu teie ema! Kõik muu on praht, mis teile pähe tuubitakse: akadeemia ja kõik need raamatud, aabitsad ja filosoofia, ja pagan teab mis veel, — ma sülgan kõige selle peale!..." Siin poetas Bulba jutu sekka säärase sõna, mis ei kannata isegi kirja panna. "Parem saadan teid veel selsamal nädalal Zaporožjesse. Seal on alles teadus, mis on teadus! Seal on teie kool; ainult seal pannakse teile aru pähe." (lk 7)