Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid.

Proosa

muuda


  • Õhtuhämarikus mulle vastu marssivaid (ma ei liialda, nad moodustasid kolonne, kuigi mitte päris rivikorras) erinevaid korporatsioonitekleid kandvaid poisse (ja isegi tüdrukuid, need olid eriti perverssed) vaadates tundsin ma tõesti hirmu.
Mõned kandsid käes süüdatud tõrvikuid, mis heitsid nende nägudele punast kuma. Ma ei tunne seda maailma, kus ma elan. Aga sellised kolonnid, ma usun, on igasuguse diktatuuri esimene alustala, eliit. Kui neile noormeestele seda öelda, siis nad isegi mitte ei solvuks, vaid peaksid seda juttu homost hüsteeriku sonimiseks. Olgu nii: mina esindan individuaalset hüsteeriat, nemad kollektiivset. Neil on õigus.


  • [T]egelen ise sellega iga päev, et meenutada Eesti inimestele, et Eesti president on primus inter pares ("esimene võrdsete seas" ladina keeles – Mõnikord), ja et Eesti on riik, kus võim on hästi jagatud. Võimu kontsentreerimist on vaja igal juhul vältida. Need on meie 1930. aastate vigade haavad, mida parandame, tagades seda, et mitte ühelgi isikul poleks väga suurt võimu. Isegi kui see üks isik parasjagu tahaks Eestile kõige paremat, siis puudub garantii, et ka järgmine tahaks. Pean päris tähtsaks ka seda, et Eesti inimesed täpselt ja õigesti tajuksid, et selliseid ootusi ei oleks.


  • Moderniseeritud diktatuur ei vaja massirepressioone. Nii nagu intelligentsed relvad asendavad XXI sajandil vaippommitamist, nii tuleb režiim toime ilma Gulagita, ainult sihipäraste üksikvahistamiste ja tapmiskatsete abil. Piisab sellest, kui arreteerida korruptsioonivastase võitluse deviisi all mõni minister või tuntud teatrilavastaja, et teised ministrid ja lavastajad sõnumit ühemõtteliselt mõistaksid. Sellised selged sõnumid rahulolematutele olid ajakirjanik Anna Politkovskaja ja opositsioonipoliitik Boriss Nemtsovi mõrvamine. Need nimed said läänes tuntuks. Sadu vähem tuntud ohvreid on alamate heidutamise eesmärgil sandiks pekstud, piinatud, vangikongi heidetud, mõrvatud.
Massihukkamised on ülearused, kui kodaniku iga tegevuse kohta, ükskõik mida ta teeb või tegemata jätab, on olemas kriminaalkoodeksi paragrahv. Seadused ja rahanduskord on nii segased ning vastuolulised, et kõik riigi elanikud peavad end tundma karistust väärivat.
  • Mihhail Šiškin, "Sõda või rahu", tlk Tiiu Relve ja Krista Räni, LR 35-37 2022, lk 62-63

Allikata tsitaadid

muuda
  • Autoritaarset loomust iseloomustab sallimatus kahemõttelisuse suhtes.

Vaata ka

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel