Tori hobune

Proosa

• Tori hobust nimetatakse universaalhobuseks, temaga saab teha nii tööd kui ratsutada, võistlushobuseks on ta sobilik.
• Tori hobusel on valged sokid jalas, see ei ole mitte nii, et meie paneme neile igal hommikul sokid jalga. Muidu on nad sellised raudjad, on ka kollakaid hobusid, aga valged sokid on eriti ilusad.
  • Merike Lang, SA Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liige, intervjuu: Verner Vilgas, "Tori Hobusekasvandus tähistas 165. aasta möödumist kasvanduse rajamisest", ERR, 28.08.2021

• Tori hobusel selles mõttes läheb kehvasti, et Eestis on meil praegu tori hobuseid 1500 kanti, tänu sellele on ta ka ohtliku liigi nimistusse kantud. Loodame siin Tori hobusekasvanduse tegevusega seda tori hobuse tulevikku kindlustada ja tegevust propageerida.
  • Taivo Esula, SA Eesti Maaelumuuseumid põllumajanduse ja haldusosakonna juhataja, intervjuu: Verner Vilgas, "Tori Hobusekasvandus tähistas 165. aasta möödumist kasvanduse rajamisest", ERR, 28.08.2021

• Eestis toodi meile üldjuhul sisse nii-öelda täiesti uusi tõuge, näiteks meriinolambaid Lääne-Euroopast, aga ka teisi loomi. Tihtipeale ei saanud nad kohe siin hakkama. Ei osatud veel tagada, et nad siin ellu jääksid.

Seega võeti kohalik lammas, siga, kits, hobune või veis ja hakati neid uute sisse toodud tõugudega ristama. Taheti, et säiliks selle kohaliku looma vastupidavus, kes on siinse eluga kohanenud, aga teda taheti parandada – natuke suuremaks, natuke tugevamaks ja et annaks natuke rohkem piima.

Meie praegustel tõugudel, näiteks Tori hobusel, keda aretati universaalseks tööhobuseks, on samamoodi kohalik eesti hobune sees. Kohalikkust on kindlasti hinnatud, aga tahetud parandada.

• Eve Rannamäe, intervjuu: Airika Harrik, "Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud", ERR, 24.09.2022