Judith Butler

Judith Butler (sündinud 24. veebruaril 1956 Clevelandis Ohio osariigis USAs) on Ameerika Ühendriikide poststrukturalistlik feministlik filosoof ja kirjanduskriitik, kes on andnud panuse feminismi, queer-teooriasse, poliitilisse filosoofiasse ja eetikasse. Tema tuntuim teos on "Gender Trouble".

Judith Butler loengul Hamburgi ülikoolis, aprill 2007.

Proosa

• Sotsiaalse soo väljenduste taga ei ole sooidentiteeti; see identiteet sünnib nendesamade "väljenduste" esitamise käigus, mis öeldakse olevat selle tulemused.
• There is no gender identity behind the expressions of gender; that identity is performatively constituted by the very "expressions" that are said to be its results.
• Kui bioloogilise soo muutumatu loomus kahtluse alla seada, võib see konstruktsioon nimega "bioloogiline sugu" ehk osutuda samavõrd kultuuriliselt konstrueerituks kui sotsiaalne sugugi; võib-olla ongi see alati olnud sotsiaalne sugu ning osutub, et nende vahel polegi tegelikult mingit vahet.
• If the immutable character of sex is contested, perhaps this construct called ‘sex’ is as culturally constructed as gender; indeed, perhaps it was always already gender, with the consequence that the distinction between sex and gender turns out to be no distinction at all.
• Võimumaatriksi raames tegutsemine ei tähenda tingimata domineerimissuhete kriitikavaba kopeerimist.
• To operate within the matrix of power is not the same as to replicate uncritically relations of domination.
• Nii ei ole sotsiaalse soo suhe kultuuri samasugune kui on bioloogilise soo suhe loodusse. Sotsiaalne sugu on ühtlasi diskursiivne/kultuuriline vahend, mille abil luuakse "sooline loodus" või "looduslik sugu", mis kehtestatakse "diskursuse-eelsena", kultuurieelsena, poliitiliselt neutraalse pinnana, millel kultuur toimib.
• As a result, gender is not to culture as sex is to nature; gender is also the discursive/cultural means by which "sexed nature" or "a natural sex" is produced and established as "prediscursive," prior to culture, a politically neutral surface on which culture acts.
• Nähtus, mis viis mu esmakordse kriitilise taipamiseni võimu peente pettuste teemal: valdav seadus ähvardas inimest jamasse sattumisega, kõik selle nimel, et teda jamadest eemal hoida. Sellest järeldasin ma, et jama on vältimatu ning ülesanne seisneb selles, kuidas jamaga hakkama saada, milline on parim viis olla jamas.
• A phenomenon that gave rise to my first critical insight into the subtle ruse of power: the prevailing law threatened one with trouble, all to keep one out of trouble. Hence, I concluded that trouble is inevitable and the task, how best to make it, what best way to be in it.
  • Judith Butler, "Gender Trouble: Feminism and the Subversion of Identity", 1990  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Sotsiaalne sugu on iselaadne jäljendus, millel puudub algupärand. Õigupoolest on see niisugust laadi jäljendus, mis loobki kogu algupärandi mõiste jäljenduse enda mõju ja tagajärjena.
• Gender is a kind of imitation for which there is no original; in fact, it is a kind of imitation that produces the very notion of the original as an effect and consequence of the imitation itself.
  • Judith Butler, "Imitation and Gender Insubordination", rmt: "Inside/Out", 1991, (toim Diana Fuss)  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Õigupoolest võib olla nii, et vaid identiteedi seosetusega riskides saab selle sidusus võimalikuks.
• Indeed it may be only by risking the incoherence of identity that connection is possible.
  • Judith Butler, "Bodies That Matter: On the Discursive Limits of "Sex"", New York: Routledge, 1993  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Ehk on falloselubadus alati mingitpidi mitterahuldav.
• Perhaps the promise of phallus is always dissatisfying in some way.
  • Judith Butler, "The Lesbian Phallus and the Morphological Imaginary" (1993), kordustrükk kogumikus "The Judith Butler Reader" (2004)  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Siire strukturalistliku käsitluse juurest, mille kohaselt kapital struktureerib ühiskondlikke suhteid suhteliselt homoloogiliselt, arusaama juurde hegemooniast, milles võimusuhteid korduvad, koonduvad ja taasväljenduvad, tõi struktuurist mõtlemisse ajalisuse küsimuse ning tähistas nihet althusserlikult teoorialt, mis käsitleb struktuurseid totaalsusi teoreetiliste objektidena, teooriale, milles uued arusaamad struktuuri tingimuslikust võimalikkusest juhatavad sisse uuenenud arusaama hegemooniast, mis on seotud võimu taasväljendumise tingimuslike kohtade ja strateegiatega.
  • Judith Butler, "Further Reflections on the Conversations of Our Time", ajakiri Diacritics, 1997; lõik pälvis 1998. aastal esikoha ajakirja Philosophy and Literature halva stiili konkursil  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Pärast 9/11 oli üks hetk, mil Colin Powell ütles, et "me ei peaks oma kättemaksujanu rahuldamisega kiirustama". See on suur hetk, erakordne hetk, kuna mida ta inimestelt tegelikult palus, oli püsimine kurvastuses, leinas ja haavatavuses.
• There was a brief moment after 9/11 when Colin Powell said “we should not rush to satisfy the desire for revenge.” It was a great moment, an extraordinary moment, because what he was actually asking people to do was to stay with a sense of grief, mournfulness, and vulnerability.
  • Judith Butler, intervjuu: The Believer, May 2003  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Ma olen märksa avatum sotsiaalsete sookategooriate suhtes ning minu feminismi põhiteemadeks on olnud naiste kaitstus vägivalla eest, suurem kirjaoskus, väiksem vaesus ja suurem võrdsus. Ma pole kunagi olnud meeste kui kategooria vastu.
• I am much more open about categories of gender, and my feminism has been about women's safety from violence, increased literacy, decreased poverty and more equality. I was never against the category of men.
  • Judith Butler, "As a Jew, I was taught it was ethically imperative to speak up", Haaretz, 24. veebruar 2010  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Tema kohta

ühiskondlikud nähtused sisaldavad taandamatut tähistavat dimensiooni
vormides uusi arusaamu subjektiivsusest
...
see ei aita meid mõista miks naised mõnikord klammerduvad
vaadetesse mis seavad neid ebasoodsatesse positsioonidesse
isegi kui viimased on ratsionaalselt demüstifitseeritud
mida Butler nimetab ümbertähistamiseks

• Elo Viiding, "Kristiina, Tartust", rmt: "Meie paremas maailmas", 2009, lk 10