Proosa muuda

Esimene võimalik seletus oleks, et olemasolevaid võimalusi pole õpitud täiel määral kasutama, et neid suures osas isegi ei tajuta. Nõukogude-aegsed kinnismõtted pole hajunud, vaid painavad varjatud kujul ikka edasi. Täiesti vääramatu on arvamus, et kui rääkida (mõelda, teha) kõike vastupidiselt sellele, kuidas oli "siis", jõuabki selle kaudu tõeni, Läände ja Euroopasse. Sotsialism oli pahe: järelikult tuleb kõike teha teistmoodi. Kui sotsialism propageeris võrdsust, pooldame meie ebavõrdsust; kui sotsialism rahasuhteid tõkestas, siis meile dikteerigu kõike üksnes turg jne. Need klišeed tulid käibele paar-kolm aastat tagasi, kuid nad on visad muutuma - viies selleni, et sotsialismi eitamise tuhinas pikkamisi hakkab kaduma võime eristada head kurjast.
  • Hasso Krull, "Ükssarvede lahkumine". Eesti Ekspress 30. detsember 1994, kordustrükk raamatus "Katkestuse kultuur" lk 154-155


  • Seega uudiste lugemise hegemooniat elik tõlgenduste n-ö raami, kuhu infotükke laduma hakatakse, kujundavad inimesed lähemas või kaugemas suhtlusvõrgustikus ja lääne meediaorganisatsioonid. Seega on sisserännanute olulised sotsialiseerijad kohalikud elanikud, kes "väikeses meedias" sisu loovad ning seeläbi ka uustulnukatele kohalikke normaalsusi ja "ootuste horisonti" tutvustavad. Eeldused uustulnukaid sel viisil sotsialiseerida on head, kuna kohalikega suhete loomine on uussisserännanute jaoks väga tähtis ning kujundab ka nende meediakasutust.



  • Siire strukturalistliku käsitluse juurest, mille kohaselt kapital struktureerib ühiskondlikke suhteid suhteliselt homoloogiliselt, arusaama juurde hegemooniast, milles võimusuhteid korduvad, koonduvad ja taasväljenduvad, tõi struktuurist mõtlemisse ajalisuse küsimuse ning tähistas nihet althusserlikult teoorialt, mis käsitleb struktuurseid totaalsusi teoreetiliste objektidena, teooriale, milles uued arusaamad struktuuri tingimuslikust võimalikkusest juhatavad sisse uuenenud arusaama hegemooniast, mis on seotud võimu taasväljendumise tingimuslike kohtade ja strateegiatega.
    • Judith Butler, "Further Reflections on the Conversations of Our Time", ajakiri Diacritics, 1997

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel