Vangikong

Luule

Sa sosistad et käes meil parim iga
Hull Gretchen pandi põrgu vangikongi
Kareninad Opheliad koos Kariniga
veel ootama jäid jõge trammi rongi

See Gretchen pärast sai veel pühakuks
Sa hoiad autot kindlalt rattaroopas
Kas naised ohvreiks mehed mühakuiks
tõepoolest sirgusid siin vanas heas Euroopas?

Kristiina Ehin, "Teatrisse ja tagasi", luulekogust "Janu on kõikidel üks" ("Luulesalv" Sirp, 27.03.2020)

Ma pole kunagi varem kirjutanud nii pikka kirja. Kardan, et see on liiga pikk, et te oma väärtuslikku aega sellele saaksite kulutada. Võin teile kinnitada, et kiri oleks olnud märksa lühem, kui oleksin saanud selle kirjutada mugava laua taga, aga mida muud jääb üle teha inimesel, kes istub üksinda kitsas vangikongis, kui kirjutada pikki kirju, mõelda pikki mõtteid ja palvetada pikki palveid?
- Martin Luther King. Kiri ühest Birminghami vanglast 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis)

Naised lasevad oma sääri vahatada, kuna mood seda nõuab, ja on seda teinud aastasadu. Kui mina ühes Manhattani ilusalongis hiljuti oma sääri vahatada lasksin, oli valu, mis algas tundega, nagu nõelaksid mind ühekorraga 10 000 mesilast, piinav. Pange rumeenlannast kosmeetiku asemele Gestapo agent. Pange ilusalongi boksi asemele vangikong. Hoidke valu täpselt samal tasemel, ja sellest saab hõlpsasti piin. Me kaldume ilu nimel piinlemist vanaaja inimeste meeletuseks pidama, kuid on ka tänapäevaseid nuhtlemissalonge. (lk 126)
- Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005