Alexis-Joseph Mazerolle, "Oopium" (1859)

Proosa

muuda
  • On looduse nõue, et inimene vahetevahel uimastuks, ilma et ta magaks; sealt see mõnu tubakasuitsetamisest, viinajoomisest, oopiumi tarvitamisest.


"Milleks sulle oopium?" küsis ta.
Piskarjov jutustas talle oma unetusest.
"Hea küll, ma annan sulle oopiumi, ainult joonista mulle üks kaunitar. Et oleks ilus kaunitar. Et kulmud oleksid mustad ja silmad suured nagu õlipuu viljad; ja et mina ise lebaksin tema kõrval ja suitsetaksin piipu. Kuuled? Et oleks kena! Et oleks iludus!" (lk 27)
  • Nikolai Gogol, "Nevski Prospekt", tlk Paul Viiding, rmt: "Peterburi jutud", 2020, lk 7-46


  • Religioosne viletsus on ühtlasi nii tõelise viletsuse väljendus kui ka protest tõelise viletsuse vastu. Religioon on vaevatud olendi ohe, südametu maailma elujõud, nii nagu ta on vaimuta olude vaim. Ta on oopium rahvale.
    • Das religiöse Elend ist in einem der Ausdruck des wirklichen Elendes und in einem die Protestation gegen das wirkliche Elend. Die Religion ist der Seufzer der bedrängten Kreatur, das Gemüt einer herzlosen Welt, wie sie der Geist geistloser Zustände ist. Sie ist das Opium des Volkes.
    • Karl Marx, "Zur Kritik der Hegelschen Rechtsphilosophie. Einleitung". MEW 1, lk 378, 1844


  • IX. Ilu ei tohi olla uimastav oopium, vaid suurepärane vein, mis sind sütitab, sest kui sa pole enam mees ega naine, pole sa ka enam kunstnik.


  • "See on ikkagi ilus," ütles suur Zoja väikesele Zojale otsa vaadates.
"Loomulikult!" hüüdis Ljonka Egerstrom, püüdes talle meele järele olla. "Muidugi ilus!"
Ent väike Zoja lausus jahedal kõlaval häälel:
"Oleneb sellest, mida ilusaks pidada. Kui religioossest vaimupimedusest ilu leida..."
Ja isegi need, kes olid kõige rängemini armunud, isegi Spirka Savtšuk, kes armastusest suure Zoja vastu oli malaariasse jäänud, nagu Ljonka väitis, - kõik nõustusid väikese Zojaga: ilu käigu kuradile, kui töölised tema pärast kahju saavad! Tulise rauaga tuleb välja põletada ilus, mis on nagu oopium rahvale! Seda enam, et siin polegi midagi ilusat: inimesed lähevad ja kannavad näruseid laternaid - leidsid, millega hüpata! Poisid ütlesid, et hoopis teine asi olnud ilutulestik Oktoobrirevolutsiooni viiendal aastapäeval, kui peaaegu tervel Kommunismi tänaval põlesid lambivanikud ja asutuste seintel särasid punased tähed...
  • Veera Panova, "Sentimentaalne romaan", tlk Maret Käbin, 1961, LR 20/21, lk 12


  • Veel selle sajandi algul keelasid eeskirjad naisi astumast Põhja-Ameerika suhkrutehastesse, kui neil oli see, mida anglosaksid nimetavad needuseks (the curse), sest siis pidi suhkur mustaks minema. Saigonis aga ei kasutata naisi oopiumi valmistamisel, sest menstruatsioon rikub toote, muutes selle mõruks. Sellised uskumused elavad veel paljudes Prantsuse maakohtades. Iga perenaine teab, et majonees ei õnnestu, kui tal endal või mõnel ligiduses oleval naisel on menstruatsioon.
    • Simone de Beauvoir, "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997 (ptk "Müüdid", lk 142-143)


  • Kas sa teadsid, et Wilkie Collins pidas kahte eri majapidamist kahe eri armukesega ja kahe eri komplekti lastega? Sellise ajakava haldamine võis küll pööraselt keeruline оllа. Pole siis imestada, et ta oopiumi tarvitas.
    • Mary Ann Shaffer ja Annie Barrows. "Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts". Tõlkinud Evelin Banhard. Pegasus, 2018, Juliet Sidneyle, lk 69


  • Üheks igavuse vastaseks rohuks oli jääda haigeks. Jane'i ema võttis arsti nõuandel enne magamaminekut "12 tilka oopiumitinktuuri. See pani ta kahtlemata magama, sest tinktuur koosnes kümneprotsendilisest oopiumilahusest, mis andis võtjale tugeva doosi morfiini, kodeiini ja teisi oopiumi alkaloide. "Ta tunneb end suhteliselt hästi," kirjeldas Jane ühel korral ema tervislikku seisundit. "Ta ise kirjutaks sulle, et teda "vaevab hetkel tugev nohutõbi, kuid minul ei ole erilist kaastunnet külmetuste vastu." Proua Austenit tabasid haigused samamoodi, nagu "Uhkuse ja eelarvamuse" proua Bennetit, kes "pidas ... end närviliseks" iga kord, kui ta millegagi rahul ei olnud. (lk 138-139)


  • Ameeriklastel on sageli see viga arvata, et kui nad kopeerivad enda ühiskonda teises riigis, hakatakse seal hästi elama ja kõik on õnnelikud. Aga nendes maades see niimoodi ei toimu. Kui lugeda Afganistani ajalugu, on seal alati lahenenud kõik alles siis, kui hõimud jõuavad kokkuleppele. Ilma nende enda kokkuleppeta midagi ei teki, väljastpoolt pole sinna võimalik lahendust viia.
Rääkisin kohapeal, ja mul oli isegi mõningaid toetajaid, et me pidanuks aitama oopiumikasvatajatel hoopis teistmoodi elada. Mitte jagama neile nisu, nagu me lõunas tegime, 40 protsenti müüdi turul kohe maha, kuigi oli mõeldud seemneks. Pidanuks ehitama näiteks väikesed teed küladest suure teeni, ehitama jahehooneid, kus nad saaksid oma põllumajandustooteid hoida.
Kui inimesel ei ole võimalik elatist teenida, siis võtab ta vastu pakkumise, mis tal seda võimaldab. Ainus süsteem Afganistanis, mis töötas kogu aeg, on uimastikasvatus. Seal on tagatud seeme, krediit, kokkuost, transport, töötlemine – kõik on tagatud. Aga miks me ei kopeerinud seda?

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel