Politseinik
Luule
muudaIsa oli mul politseimees Chicagos.
Aeg oli raske siis -
gangsterid, vaesus, kriis.
...
Kõlas laske lausa reas,
kõlas häälgi nende seas:
"Poisid, võmme juba on
saanud surma sadakond!"
...
Ja siis äkki kõik vaikseks jäi,
oli kuulda, kell veel käis.
Isa seisis ukse peal,
haaras ema sülle sealt.
Kuigi ise näost nii hall.
oli õnne olnud tal.
Käis ringi surm sel ööl...
- Heldur Karmo, "Öö Chicagos", tuntud lauluna Mitch Murray ja Peter Callanderi viisil
Proosa
muuda- Kas jälitaja oli talle sappa sokutatud? Oli, ei olnud, oli? Politseiniku ega detektiivi moodi ta küll ei olnud. Pigem ärimehe, ontliku pereisa moodi: hästi riides, täissöönud, oimukohtadel juba halli, mõnevõrra kohmetu. Kas säherdused saadetaksegi sihukest tööd tegema — kõigepealt ajavad baaris sinuga juttu ja siis, säh sulle, löövad sulle käe õlale ja torkavad politseinikumärgi nina alla. Tom Ripley, te olete arreteeritud. Tom ei lasknud ust silmist.
- Sealt ta tuligi. Vaatas ringi, nägi Tomi, pööras pilgu viuhti kõrvale. Võttis õlgkaabu peast, seadis ennastki baarileti äärde.
- Hoidku küll, mis tal tarvis on? Pede ta kindla peale ei ole, mõtles Tom, ehkki see sõna oli piinatud ajust alles nüüd esile kerkinud. Igatahes oleks pede politseinikust etem. Pedele võiks lihtsalt öelda: "Ei, tänan," naeratada ja jalga lasta. Tom nihutas end pukil ja tegi südame kõvaks. (lk 5)
- Dickie raputas teda järsult õlast. Tom rabeles vastu ja haaras tal käest: "Dic-kie-e!" Ta tegi silmad lahti ja nägi politseinikku.
- Tom tõusis istuli. Ta oli pargis. Oli koidik. Dickie istus tema kõrval rohul ja rääkis politseinikuga väga rahulikult itaalia keeles. Tom tundis reisitšekkide nelinurkset mügarikku. Need olid tal endiselt taskus.
- "Passporti!" põrutas politseinik taas, ning Dickie hakkas jälle rahulikult seletama.
- Tom teadis täpselt, mida Dickie ütles. Ta ütles, et nad on ameeriklased ja neil pole passe kaasas, sest nad olid läinud ainult korraks kuud vaatama. Tomil oli tahtmine naerma pursata. Ta tõusis tuikudes ja kloppis rõivaid tolmust puhtaks. Ka Dickie ajas end püsti ning nad läksid ära, ehkki politseinik jõuras edasi. Dickie ütles talle midagi viisakal ja selgitaval toonil. Vähemalt ei hakanud politseinik neid jälitama. (lk 49)
- Tom kujutles, kuidas ta tõstab jala Kreetale, sellele piklikule saarele, mida kroonivad kuivad sakilised kraatrihuuled, kujutles laeva sildumisel puhkevat melu, poisikesi, kes kipuvad pakke kandma, et saada jootraha, ja seda on Tomil külluses, tal on raha kõigeks ja kõigile. Ta nägi kujuteldaval sadamasillal nelja liikumatut kuju, kannatlikult ootavaid Kreeta politseinikke. Ühtäkki ta kangestus. Kas edaspidi viirastub talle kõigis sadamates, et politseinikud ootavad just teda? Aleksandrias? Istanbulis? Mumbais? Rios? Sellele ei tohi mõelda. Tom ajas selja sirgu. Ei maksa reisi kujutluspiltidega rikkuda. Isegi kui sadamasillal seisavad politseinikud, ei tähenda see...
- "A donda, a donda?" küsis taksojuht itaalia keeles.
- "Hotelli, palun," ütles Tom. "Il meglio albergo. Il meglio, il meglio!" (lk 191)
- Patricia Highsmith, "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
- Politseimeister köhatas.
- "Kulla mees," ütles ta. "Seaduse number 812 järgi on akende kaudu heinte tuppaloopimine keelatud!"
- Härra Holm jättis töö katki.
- "Jah," ütles ta, "aga loomal on ju kõht tühi. Ta sööb mööbli ära!"
- "Mis loomast siin juttu on?" küsis politseimeister.
- "See on saladus," ütles härra Holm punastades.
- "Politsei ees on salatsemine keelatud," ütles politseimeister. "On see hobune või?"
- "Ninasarvik," ütles härra Holm.
- Politseimeister võttis taskust suure paksu raamatu. Raamatule oli kirjutatud:
- SEADUS KÕIGE KOHTA.
- "Ninasarvik, ninasarvik," pomises politseimeister paksu raamatut lehitsedes. "Siin pole ninasarvikute kohta midagi öeldud."
- "Väga tore,» ütles härra Holm kergendusega.
- "Siis võin teda ju edasi sööta." (lk 51)
- "HRÜMP, HRONK," häälitses Otto.
- Ja ta napsas politseimeistril vormimütsi peast.
- "Seaduse nimel!" hüüdis politseimeister ja läks näost siniseks. "Seaduse nimel! Korravalvurite riiete söömine on keelatud!"
- "HRONK!" ütles Otto mütsi järades.
- "Oh mind õnnetut!" ütles politseimeister. "Ma pean mütsi tagasi saama. Muidu ei tea ju keegi, et ma politseimeister olen."
- "Juba läinud," ütles Topper. "Te võite minult teise mütsi laenuks võtta."
- Ta otsis kapipõhjast välja vana rohelise mütsi.
- Kuid vihane politseimeister viskas mütsi heintesse ja hüüdis:
- "Olgu see jultunud elukas siit homme hommiku kella kaheksaks kadunud! Muidu heidetakse ta vanglasse!" (lk 52-53)
- Ole Lund Kirkegaard, "On üks ninasarvik Otto", tlk Arvo Alas, 1982
- Pealegi polnud kõrtsi nimetamine Ämbriks tegu, millele oleks olnud määratud pääseda Ajaloo Oivaliste Äriotsuste nimekirja. Ämbri omanik oli härra Cheese, kes oli kõhn ja kuivetu ning naeratas ainult siis, kui kuulis mõnest järjekordsest rängast mõrvast. Tavaliselt müüs ta jooke õigest mahust vähem ning selle tasategemiseks andis ka raha vähem tagasi. Sellest hoolimata oli Linnavahtkond võtnud selle mitteametlikult korrakaitsjate kõrtsiks, sest korrakaitsjatele meeldib juua seal, kus keegi teine ei käi ja neile ei tuletata kogu aeg meelde, et nad on korrakaitsjad.
- Mõnes mõttes oli see kõrtsile hästi mõjunud. Isegi litsentsita vargad ei üritanud enam Ämbrit röövida. Politseinikele ei meeldi, kui keegi neil joomist segab. Teisest küljest polnud härra Cheese kunagi näinud suuremat pisikurjategijate kampa kui need. kes kandsid Vahtkonna mundrit. Juba esimesel kuul nägi ta üle leti liikumas rohkem mängudollareid ja kummalisi võõramaiseid rahasid kui kümne kõrtsmikuna töötatud aasta jooksul kokku. Selline asi ajab inimese masendusse, seda tõesti. Aga mõned mõrvade kirjeldused olid üsna naljakad. (lk 19)
- Terry Pratchett, "Tõde", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2007
- Võmmidelt oodatakse igasugu asju, kuid varem või hiljem tahavad kõik ühte: tehke nii, et seda, mis praegu toimub, ei toimuks.
- Terry Pratchett, "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 232
- "Ma uurin neid koopaid lihtsalt moepärast, nii on mul kergem mõelda. See on vana võmmide nõks."
- [Feeney:] "Jah, härra komandör, kindlasti astume me veel paljude nõksude sisse!"
- Vimes muigas hämaruses. "Väga tubli, poiss. Huumorimeel on võmmi sõber. Mina ütlen alati, et päev pole täie ette läinud, kui pole saanud natuke itsitada..." (lk 145)
- [Vimes:] "Sa olid keerulises olukorras, poiss, ja ma ütlen sulle midagi: mina olen ka. Seda nimetatakse võmmieluks. Just sellepärast mulle meeldibki, kui pahad jooksu pistavad. See teeb kõik nii lihtsaks. Nemad jooksevad ja mina ajan taga. Ma ei tea, äkki see on metafüüsiline või midagi sellist." (lk 154)
- Willikins tegi hukkamõistva häälitsuse. "Võmmid ei tohi sentimentaalseks muutuda, see mõjutab adekvaatsust. Te ise ütlesite nii. Kui leiad ennast mingist kuradi jäledast koduvägivalla toimumiskohast, siis tundub, et kui sa kellegi vaeseomaks peksad, läheb paremaks, aga kust sa aru saad, millal lõpetada? Nii te ise ütlesite. Te ütlesite, et kakluse käigus mõnele kaagile vastu pead virutada on üks asi, aga kui ta on käeraudades, pole see õige." (lk 156)
- Rangelt võttes on iga päkapiku sugu saladus, mida teavad ainult tema ise ja tema ema - aga võib ka olla, et isa -, kuni nad otsustavad sellest veel kellelegi rääkida. Tavaliselt aga võib päkapikkude soost aru saada, kui neid hoolega jälgida ja panna tähele, millised neist joovad šerrit või kerget valget veini. Päkapikust politseinike puhul ei ole sellest aga kahjuks alati abi, sest nagu kõik politseinikud universumis, nii joovad ka nemad kõike, mis on piisavalt kange, et aidata neil unustada, mida nad päeval nägema pidid. (lk 170, joonealune märkus)
- "Võib-olla te mäletate, et isand Vetinari oli nii lahke ja palus mul aidata Harry Kuninga aastakasumi kontrollimisel, et ma vaataksin üle tema tulud, kuna kõik teised maksuametnikud kartsid jalga härra Kuninga valdustesse tõsta. Mina ei kartnud, härra kapten," lisas A. E. Pessimal uhkelt, "sest mind kaitseb politseiniku ametimärk ja seaduse vääramatu võim. Maksuametniku võib Harry Kuningas välja visata, aga ta on piisavalt arukas, et komandör Vimesi mehega seda mitte üritada, igatahes!" A. E. Pessimali näo säraga oleks võinud valgustada tervet linna, ta üritas oma rinda, mis oli peamiselt lohkus, kummi ajada.
- Tema rind paisus veelgi enam, kui Porgand ütles: "Väga tubli, inspektor. Te olete karm mees suitseva arvelauaga." (lk 172)
- Ei, tulevaste maailmade, hauataguse elu ja puhastusotstarbeliste sihtkohtade maailm lihtsalt ei mahtunud Vimesile pähe. Tahad sa seda või mitte, sa sünnid, teed, mis suudad, seejärel aga, jällegi tahad sa seda või mitte, sa sured. See on ainsana kindel, järelikult on võmmil kõige arukam lihtsalt oma tööd teha. (lk 176)
- Vimes oskas väljendada täielikku juhmiilmelist mõistmatust täpselt sama hästi kui iga teinegi võmm, kes eales maailma sündinud. Tema ilme kiirgas teadmatust nagu prožektor, kuid sellest polnud midagi, sest preili Beedle oli valmis hakkama teadmiste allikaks. (lk 177)
- [Vimes:] "No kuule, Jiminy, mina olen võmm ja sina oled võmm. Sa oled ikka veel võmm, ükskõik mida sa ka ei ütleks - see mürk ei lähe inimesest iialgi välja." (lk 181)
- Samuel Vimesil oli alati piinlik, kui tsiviilisikud üritasid temaga rääkida keeles, mida nad ise pidasid "politseinike keeleks". Kui mõtlema hakata, siis ei meeldinud Vimesile sugugi neid tsiviilisikuteks nimetada. Kes on politseinik, kui mitte mundri ja ametimärgiga tsiviilisik? Aga viimasel ajal oli korravalvuritel kombeks nimetada niimoodi kõiki, kes ei olnud politseinikud. See oli ohtlik harjumus: kui politseinik pole enam tsiviilisik, siis saab ta olla ainult sõdur. (lk 184-185)
- Mees ajas end rabinal jalule ja vaatas meeleheitlikult ringi.
- "Muidugi, te võite jooksu pista, seda te võite tõesti teha," märkis Vimes jutukalt, "aga mõne arvates võib see vihjata, nagu te teaksite, et teil on mingi põhjus, miks jooksu pista. Mina isiklikult usun küll, et igaüks, kelle võmm kinni peab, peaks jooksma nagu kurivaim, olgu ta süütu või mitte, juba põhimõtte pärast. Pealegi on võmmid viimasel ajal nii paksuks läinud, et meil ongi vaja natuke liigutada. Aga pistke jooksu, loomulikult, härra Flutter, kui soovite, sest mina oskan samuti joosta, ja väga kiiresti." (lk 195)
- Vimes vaatas Feeney poole. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on rahul nagu põrsas pori sees. Feeney kohta oleks võinud praegu öelda, et ta on rahul nagu põrsas poris, koer vorstipoes, kits heinakuhja otsas ja ennekõike politseinik kinninabitud suli kõrval - kõik kokku pandult. (lk 196)
- Kaks politseinikku on palju rohkem kui kaks korda hullem kui üks politseinik [---]. (lk 220)
- Feeney seisis kartseri ees, nägu punane kui peet ja esiisadelt päritud politseinikunui käes. Üsna võimalik, et nuia oli juba kasutatud väikese jõugu vastu, mis üritas kartserit rünnata, sest üks mees lamas maas, hoidis kubemest ja oigas. Vimesi üsna pikaaegsed kogemused ütlesid siiski, et oigava mehe hoolikalt sihitud ebaõnnel oli rohkem pistmist proua Upshotiga, kes oli meestest poolringi keskel: kõik mehed olid valmis eemale kargama, kui proua Upshot luuavarre nende poole keeras. "Ärge mõelgegi öelda, et minu Feeney pole võmm! Ta on võmm ja tema isa oli samuti, ja tema vanaisa ja vanavanaisa." Proua Upshot vaikis hetke ja lisas siis vastumeelselt: "Andke andeks, nüüd ma valetasin, tema oli kurjategija, aga see on peaaegu sama mis võmm!" (lk 229)
- [Proua Upshot:] "Tõelise võmmi tunneb ära, minu Henry oli selline, andku jumalad tema hingele rahu, ja komandör Vimes on samasugune, sest neil mõlemal on korralik ametimärk, millega on tuhandeid õllepudeleid avatud, ma olen selles kindel, ja uskuge mind, selline ametimärk teeb haiget, kui seda üritatakse sulle ninna toppida." (lk 229)
- [Feeney:] "Noh, härrased, ma kavatsen teha Haisukotist katseajal erikonstaabli, lihtsalt et ta saaks mind künkal toimuvaga kursis hoida. Ta saab märgi ja kõik, kes nüüdsest peale talle jalahoobi annavad, ründavad politseinikku, kes täidab oma ametikohuseid. Selle eest ette nähtud karistus ei olnud vist mitte lihtsalt ülespoomine - pärast poomist hüpitatakse kurjategijat veel natuke aega üles-alla ka." (lk 233)
- Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012
- Kepleri teoste peategelane, kriminaalkomissar Joona Linna on, nagu Põhjamaade krimkale tavaks, omi teid pidi liikuja. Tavatu. Üksik hunt. Just nagu Salander või Wallander, ainult et on nende täielik vastand – positiivne, viisakas ja igati korrektne. Politseiniku musternäide, kui ainult ei mõtleks liiga palju, vaid täidaks käsku.
- Muide, Kepler, õigemini pool Keplerist ehk Alexander Ahndor, selgitas Joonas Linna olemust nii: "Joona on piibli Joonas, kelle valaskala alla neelas ja hiljem välja sülitas. Kaudselt on iga juhtum kui vaal, kelle sisemuses peab Joona väljapääsu otsima, ning ta uhutakse kaldale alles koos tõega. Joona pole tüüp, kelle arvates lahendab relv kõik probleemid. Ta on ettevaatlik ja üritab viimse võimaluseni järgida reegleid. Joona ei anna hinnanguid, vaid teeb kõik, et õiglus võidutseks, minnes vajadusel ka üle piiride."
- Jaan Martinson, "Piibli-Joonase ristisõda pahelises Rootsis", Postimees, 3. jaanuar 2014 (arvustus: Lars Kepler, "Tuletunnistaja")
Film
muuda- Mrs. Dawson: Patricku meelest olete te väga hea uurija. Vilets politseinik ja väga hea uurija.
- Morse: Tõesti või? Noh, küllap on pool komplimenti parem kui mitte midagi.
- "Inspektor Morse", Osa 16, 5. hooaeg, "Second Time Around"