Proosa

muuda
  • B17. Sest paljud ei mõista seda, millega nad kokku puutuvad, ja teada saades ei taipa, vaid kujutavad ette.
  • B24. Mõistmatud näivad kuulates kurtidena; nende kohta käib see ütlus, et kohal olles on nad ära.


  • Vaevalt on maailmas kummalisemat kaupa kui raamatud. Neid trükivad inimesed, kes neist aru ei saa, müüvad inimesed, kes neist aru ei saa, köidavad, arvustavad ja loevad inimesed, kes neist aru ei saa, ja neid isegi kirjutavad inimesed, kes neist aru ei saa. (lk 20)
  • Mis? Asja tunda, kui disputeerida tahetakse? Ma kinnitan, et dispuudiks on vajalik vähemalt ühe poole asjatundmatus ja et niinimetatud elav dispuut saavutab oma kõrgeima taseme, kui kumbki pool asjast ega ka sellest aru ei saa, mis ta ise räägib. (lk 23)
  • On õnn, et mõttetühjusel niisuguseid tagajärgi ei ole nagu õhutühjusel, muidu puruneksid mõnedki pead, kes söandavad neile arusaamatuid teoseid lugeda. (lk 46)


  • Sel teisipäeva hommikul sai kuuekümne kahe aastane maalermeister Alfons Mettenheimer, kes juba kolmkümmend aastat töötas kindlal kohal Frankfurdi sisedekoratsioonifirmast "Heilbach", kutse gestaaposse.
Kui inimest tabab midagi harjumatut ja mõistmatut, otsib ta selles mõistmatuses mingit pidet, mis on seoses tema igapäevase eluga. Seepärast oli Mettenheimeri esimene mõte oma firmale teatada, et ta ei saa tööle tulla. Ta laskis kutsuda ärijuhataja Siemseni telefoni juurde, ja palus, et talle antaks vaba päev. Maalermeistri soov ei olnud kooskõlas Siemseni plaanidega, sest Gerhardi maja Miquelstrassel pidi nädala lõpuks sissekolimiseks valmis olema — uus üüriline Brandt oli lasknud kõik välja suitsetada, mis meenutas juute, soov, millele firma "Heilbach" heameelega vastu tuli.
"Mis on juhtunud?" hüüdis Siemsen telefoni.
"Ma ei saa seda teile öelda," vastas Mettenheimer.
"Kas te tulete vähemalt pärast lõunat?"
"Ma ei tea."


  • Mittemõistmise sagedaimaks põhjuseks on see, et ei taheta mõista. Kusjuures enamasti ei mõisteta, et ei taheta. (lk 73)
  • Äratundmine, et sa üht asja kuigi põhjalikult ei mõista, ei vii sind oma piiratuse tunnetamisele, vaid arvamusele, et selles asjas eneses on midagi valesti või siis on see sinu jaoks ebaoluline. (lk 73)
  • Kui lugeja väidab end teosest mitte aru saavat, siis ei tähenda see enamasti mitte arusaamatust, vaid et seosed ja tähendused, mida ta suudab tekstile omistada, tunduvad tema jaoks ebaolulised olevat. (lk 79)
  • Selleks, et jõuda äratundmisele, et sa ei saa ühest asjast aru, peab palju uurima. Vahest rohkemgi kui asja mõistmiseks. Muidu pole su mittemõistmine krossigi väärt. (lk 136)
  • Kui sa mõnd asja ei mõista, siis õpeta seda teistele ja sa avastad varsti, kui palju leidub maailmas neid, kes igast arusaamatust asjast aru saavad. (lk 136)
  • Ära karda, et sa ei mõista seda, mida sulle õpetatakse, karda seda, et sa usud end kõike mõistnud olevat. (lk 142)

Luule

muuda

Kes veel kui Sina võiksid leevendada mu lausvalesid,
segada lillakaid toone mu laulude suhkru sinisusse,
lasta segamatult voolata sellel nukruse elektril,
panna pöörlema mõistmatuse tuuleveskitiivad ja
lasta ööliblikail neil tasuta sõita?
Sel kuradirattal kaotan ma viimsegi syytuse,
sest Su silmad nii Hoolimatult võtavad mu alasti,
lase mul tunda ennast ilusamana mistahes mardikast,
pigista mind peopessa ja ära lase ära lennata,
sest mu syda on nii mõistmatult kurb ja mõtlik,

  • Triin Soomets, "Kes veel kui Sina võiksid leevendada mu lausvalesid" kogus "Randmes unejanu" (1994), lk 29