Varas

(Ümber suunatud leheküljelt Vargad)
Louise Moillon (1610-1696), "Turustseen vargaga", s.d.
Ernst Bosch, "Taskuvarga väljaõpe" (1862)

Piibel muuda

Luule muuda

Ma tõrelesin kevadkannikest,
et miks ta, varas, oma lõhnamee
on näpanud mu sõbra hingusest;
ja tema pehme palge purpur - see
on veri minu armsa südamest!
Su kätt ma heitsin ette liiliale,
su juukseid majoraanis näha võis
ning ühes roosis punastas su pale,
su valget jumet näitas teise õis.
Ja kolmas, punavalkjas topelt-varas
sult lisaks oli võtnud hõngu ka.
kuid varguse eest nuhtlus tuli paras:
tõuk õitseajal surnuks järas ta.
Veel muidki lilli nägin arvutult,
mil lõhnad-värvid varastatud sult.


A'age taga, võtke kinni
Võõras neiuke,
Kes me õuest mõõda sõitis
Praegu kiireste.

Eks te näinud, kas tal oli
Vankris midagi?
Tunnen, ta on ära viinud
Minu südame.

A'age taga, võtke kinni
Varas-neiuke,
Et ma jälle kätte saaksin
Oma südame!

  • Karl Eduard Sööt, "Varas", rmt: "Valitud luuletused", 1946, lk 45-46 (Varem: K. E. Sööt, "Aasa õied" I, 1890.)

Proosa muuda


"Mu pojuke, viska see mõte peast välja," ütles isa talle hellalt.
"Vanglas on kõik puha ausad inimesed."
"Aga mis paha nad siis on teinud?"
"Mitte kui midagi. Just sellepärast ongi nad vanglas. Vürst Sidrunile ei meeldi korralikud inimesed."
Cipollino jäi viivuks mõtlema ja talle paistis siis, et ta midagi mõistab.
"Tähendab, vanglasse sattuda on auasi?" küsis ta.
"Mõnikord jah. Vanglad on tehtud nende tarvis, kes varastavad ja tapavad, aga sellest ajast peale, kui vürst Sidrun valitsema hakkas, on vargad ja mõrtsukad ta õukonnas, vanglas aga istuvad ausad kodanikud." (lk 8)
  • Vaevalt üksinda jäänud, hakkas isand Mustikas varaste ees hirmu tundma.
"Nüüd, kui mul nii suur maja on," arutas ta endamisi, "katsuvad nad mind tingimata paljaks röövida. Mine seda tea, ehk tapavad mu veel une pealt, uskudes mul kes teab mis aardeid olevat."
Nõndaviisi mõtteid mõlgutades otsustas ta uksele riputada kellukese ja selle alla sedeli, kuhu kirjutas trükitähtedega järgmised sõnad:
"SINJOORE VARGAID PALUTAKSE
SEDA KELLUKEST HELISTADA.
NAD LASTAKSE VIIBIMATA SISSE
JA NAD VEENDUVAD OMA SILMAGA,
ET SIIT MIDAGI POLE VÕTTA."
Sedeli kirjutamisega valmis saanud, tundis isand Mustikas end palju rahulikumana, ja kuna päike oli juba loojunud, heitis ta magama. (lk 30)

Allikata muuda

  • Ma vihkan inimest, kes on kui varas,
kes tuleb öösi, luurab salaja.


Vanasõnad muuda

  • Kes varga eest võib seista.
  • Kodust varast ei saa valvata.
  • Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid.
  • Loetud raha ei keela varga käppa.
  • Port ei usu puhast ega varas vaga.
  • Taba keelab varast, taba varjab maja.
  • Vanne on varga tänu.
  • Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi.
  • Varas kiidab seni õnne kui köis kaelas.
  • Varas otsib öö hõlmast varju.
  • Varas vannub vastu kuni võllani.
  • Varas varastab varga takka.
  • Varga vargus kaob kui vesi sõelast.
  • Vargal varga õnn.
  • Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed.
  • Väike varas võlla, suur tõlda.
  • Öö on varga vari.
  • Üks varas puuakse võlla, teine tõstetakse tõlda.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929