Kannike (Viola) on malpiigialaadsete seltsi kannikeseliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Eestis kasvab looduslikult 18 liiki kannikesi, tuntuim neist on aaskannike (Viola tricolor). Rahvakeeli hüütakse nii aas- kui põldkannikest (Viola arvensis) ka käoorvikuks. Ilutaimena kasvatatakse aedkannikest ehk võõrasema ning lõhnavat kannikest (Viola odorata), viimane metsistub kergesti.

Aedkannikese sordid
Cleves'i Philippe'i tundideraamat, Joris Hoefnageli illustratsioon (1485)


Ma panin märki, kuhu langes nool:
see langes läänes väikse lille peale.
Piimvalge oli see, nüüd punab haavast
ja neiud on ta ristind "jõudearmuks".
Too selle õis, sa tunned lille küll...
Kui kastab lauge magajal ta mahl,
siis, olgu mees või naine, sedamaid
see esimesse elusolendisse,
kes silma hakkab, armub meeletult.

  • William Shakespeare, "Suveöö unenägu", II vaatus, 1. stseen. Tõlkinud Georg Meri. Rmt: W. Shakespeare, "Komöödiad" I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 333. Kõnealune taim on aaskannikese punaseõieline hübriid, mida on tabanud Cupido nool.


  • Samal õhtul kell pool üheksa astus Dorian Gray elegantselt riietatuna, suur kimp parma kannikesi nööpaugus, kummarduvatest teenritest mööda leedi Narborough’ võõrussaali.
    • Oscar Wilde, "Dorian Gray portree", XV peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare


Külm juukseisse sul põimis härmalõngu
ja jõululumme vaibus linna kära.
Su rõivaist levis kannikeste hõngu
          ja tähesära.


  • Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas tuli oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult umbrohi, mis oli niisama visa hingega kui patune inimene, lokkas rõõmsalt. Aga siiski õitsesid siin ohakate ja nõgeste vahel ka lopsakad punased moonid ja arglikud kannikesed.
  • Ta nimi on Blanche. Ma ei tea ühtki laulu, kus see nimi esineks. Aga kindlasti peab olema mõni — peab olema palju laule, sest see on kõige ilusam nimi. Mis on punane roos või sinine kannike võrreldes valge liiliaga! (lk 112)
    • Karl Ristikivi, "Rõõmulaul". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 112


KirjandusRedigeeri


VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel