Inetus on inimeste või objektide omadus, mille tõttu neid on ebameeldiv vaadata. Enamasti peetakse inetust ilu vastandiks.

Quentin Matsys. Vana naine (1513). Tõenäoliselt on tegu pigem satiiri kui reaalse isiku portreega.
Fortunio Liceti, De monstrum naturia (1668, Pavia)

ProosaRedigeeri


  • Köögi aknalaual potis õitsesid hüatsindid ja nende lõhn täitis toa. Need olid kahvatusinised, valgete triipudega.
"Ilusad." Hattie lükkas kassi toolilt maha, et saaks istuda, ja võttis laua ääres istet. "Kevadised."
"Ma ei saa tegelikult nende mõttest aru." Mima küünitas end, et riiulilt kastrul võtta. "Need on inetud lilled ja nad haisevad. Evelyn kinkis need mulle ja arvas, et peaksin tänulik olema. Aga ma teen neile varsti otsa peale. Ma pole seni veel ühtegi toataime ellu jätnud." (lk 12)


  • Ning mis on õieti mood? Kunstilisest seisukohast vaadates on see tavaliselt inetuse liik, seejuures nõnda väljakannatamatu, et me peame seda iga kuue kuu tagant muutma.
    • And, after all, what is a fashion? From the artistic point of view, it is usually a form of ugliness so intolerable that we have to alter it every six months.
    • Oscar Wilde, "The Philosophy of Dress", The New-York Tribune, 1885

AllikataRedigeeri