Priit Simson

Eesti ajakirjanik

Priit Simson (sündinud 5. septembril 1977) on eesti ajakirjanik.


  • Etiketipolitseiniku võimalus on harv, Eesti tingimustes enamasti aastas vaid korra saavad nad oma erivõimeid tarvitada ja nii nad tegutsevadki vabariigi aastapäeva paiku jõuluvanaliku hoogsusega. Tegelikult aga muutuvad lihtsamadki reeglid alalõpmata.
  • Ühe aasta „kuritegu” on teise aasta norm. See, mida me praegu näeme, on talupojarahva ärevus tsiviliseerumise algfaasis. Võtame rahulikult.


  • Mainekujundajate read üha täienevad, ajakirjanike read aina hõrenevad.
  • Kas kogu valitsuse enesekiitus keset suurenevat tööpuudust ja tinaloodis langevat majandust oleks olnud võimalik ilma nõunike ja suhtekorraldajate paisutatud armeeta? Sellisel tasemel ilmselt mitte.
  • Panen tähele, et ühiskonnas kõneõiguseta sektorite tekitamise soov kipub vaevama sagedamini rahvuskonservatiivset seltskonda, kuigi mitte ainult. Kaasmaalaste demoniseerimine elab seal fännkonnas oma elu ja saab valimiste eel uue hoo. Peale õigete arvajate on neil ka omad õiged eestlased.
Need, kes võitlesid sõjas õigel poolel ja kes Eesti taasiseseisvudes valisid õige seltskonna tee. Need, kes nüüd kuuluvad õigesse erakonda. Ja õige eestlane on õige arvaja. See on omamoodi ostrakiseerimine – antiikse Ateena demokraatia üks koledamaid kombeid, kus aeg-ajalt hääletati, keda polisest pagendada.


  • Tallinnas pole seni veel keegi esitanud ideed juhtida Tartusse suunduvad bussid alustuseks Helsingi poole viivale teele. Keegi pole veel pakkunud, et nad võiks panna ümber Tselluloosi kvartali tarbetuid auringe tegema. Loodan, et inimvaim on nõnda leidlik ainult heade mõtete linnas.


  • Emotsioonid on veenuslastest naiste pärusmaa. Marsi märgi all tegutsev mees on külm ja kaalutlev ning läheb läbi elu muutumatul ilmel, nägu ees ühesugune nagu Aseri tellis. Nii meile käsulaud vähemasti ette kirjutab.

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel