Postkast

Proosa

Õhtuleht libises nagu lõgismadu postkasti ja majja saabus äkki jälle kella kuuene õhtumeeleolu.
- Muriel Spark, "Miss Jean Brodie oma parimas eas", rmt: "Memento mori. Miss Jean Brodie oma parimas eas", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 204

Me kõik oleme postinarkomaanid. Me kõik peame pidevalt oma telefoni automaatvastajat kuulama. Oma e-posti vaatama. Postkasti tühjendama. Keset lõunasööki. Keset armumängu. Keset ülekuulamist.
- Peter Høeg, "Vaikne tüdruk", tlk Tiina Toomet, Tallinn: Eesti Raamat, 2008, lk 196

Isa sosistas, et kirjakandja on toriseja mees, kes ei räägi muust kui oma haigusest. Aga mina ei saanud isa uskuda, sest kirjakandja naeratas mulle nüüdki, kui ütlesin, et tundsin ta ära ja et ta tegi lapsepõlves mulle palju rõõmu kirju tuues. Tol ajal ei pistetud kirju postkasti. Kirjakandja helistas ukse taga ja alles siis, kui keegi ei tulnud uksele vastu, pani posti postkasti.
- Heljo Mänd, "Elu roheline hääl", 2007, lk 37

"Me läksime natuke hoogu," ütles Niiske. "Me hakkasime natuke liiga loovalt mõtlema. Me tahtsime, et mangustid kirjakastides sigiksid, et nad hoiaksid ohjes madusid..."

Isand Vetinari ei öelnud midagi.

"Ee... kelle, ma tunnistan seda, me tõime kirjakastidesse, et nad vähendaksid kärnkonnade arvu..."

Isand Vetinari kordas end.

"Ee... ja need - tõsi ta on - panid meie töötajad kirjakastidesse, et nälkjate vastu võidelda..."

Isand Vetinari säilitas vaikimise.

"Ee... Aga nälkjad, pean ma ütlema, et olla meie vastu aus, said kirjakastidesse ise, nad tulid margiliimi sööma," lõpetas Niiske, avastades, et talle kipub naerupugin peale.

"Noh, vähemalt säästeti teid nälkjate viimisest kirjakastidesse," märkis isand Vetinari heatujuliselt. "Teie jutu järgi paistab tegu olevat juhtumiga, kus külma loogika asemel oleks tulnud kasutada kainet mõistust - sellises koguses, mida on näiteks tavalisel kanal."

Terry Pratchett, "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, 2010, lk 14-15

Postkast

Proosa

Välislingid