Edward von Lõngus

Edward von Lõngus on Eesti tuntumaid tänavakunstnikke, kes loob tavaliselt stencil-tehnikas, rohkete intertekstuaalsete viidetega teoseid.

• Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Linnaruum ei ole vaid eraomandite kogum, vaid avalik ruum, mis tähendab, et see kuulub meile kõigile.
• Kui ma kellegi teise seina kallale lähen, peab mul selleks olema mõjuv põhjus. Üritan oma üleastumisi alati kompenseerida kvaliteetse ja nauditava loominguga, et see, mis on antud, oleks suurem kui see, mis on võetud.
  • Toomas Randlo, "Palamuse poe seinale maalitud grafitil kohtub "Kevade" "Pulp Fiction'iga"". Postimees, 4. november 2013.

Edward von Lõngus kasutab oma teostes sageli varasemat loomingut, andes sellele uue, intrigeeriva konteksti.

• Moodne surm on industrialiseeritud, mehhaniseeritud, kalkuleeritud, muudetud tehasteks, masinateks, numbriteks ja kasuteguriteks. Surma pakendatakse ja turundatakse, seda ostetakse, müüakse ja vahendatakse. Surma pritsitakse põldudele, lõigatakse raiesmikel, heidetakse ookeanidesse ja paisatakse atmosfääri. Surmatööstus töötab täistuuridel. Üksikhingede asemel lõikab surm nüüd terveid liike. Sadu liike päevas, tuhandeid kuus, kümneid tuhandeid aastas.
• Naiivne oleks arvata, nagu oleks Eesti kusagil turvaliselt kaitstud nurgataguses, mis neis protsessides ei osale. Maakera on ümmargune. Sellel pole nurgataguseid. Iga punkt kera pinnal on käsitletav selle keskpunktina. Eesti loodus pole globaalses ökosüsteemis vähem osaline kui Brasiilia vihmamets. Iga siinne puu ja taim on samasugune sõdalane kliimamuutuse vastases sõjas nagu kõik teised puud maailmas.
• Kas me ei suuda olla paremad isegi alkoholikääritamisbakteritest, kes niikaua optimistlikult suhkrut lakuvad, kuni omaenda väljaheidete sisse ära kõngevad?
• Minu looming on ajendatud lootusest restartida võimalikult palju teadvuseid uue ja parema maailma loomiseks.
  • Edward von Lõnguse kõne "Surmatants" välisministeeriumi kultuuripreemia vastuvõtmisel

Alasti keiser ilmus Tartusse Kitsale tänavale enne 2015. aasta riigikogu valimisi.

• Tänavakunst on mulle parim teadaolev viis oma sõnumi levitamiseks. Kui ma leiaksin midagi veel efektiivsemat, kasutaksin hoopis seda meetodit. Üldiselt tundus kunsti paigutamine sinna, kus on inimesed, palju lihtsama ja loogilisema variandina kui inimeste paigutamine sinna, kus on kunst. Kunsti peitmine rahva silma alt ära kuhugi salakohtadesse, kuhu keegi kunagi ei satu, on see, mida nimetaksin tegelikuks kriminaalseks aktiks.
• Pildimaagial on tohutu vägi ja suure väega kaasneb ka suur vastutus. Selle väe väärkasutust, n-ö musta maagiat näeb näiteks reklaamitööstuses, mis on kasutanud seda ületarbiva ühiskonna loomiseks. Meie ümber käib pidev infosõda ning selle sõja tallermaaks on meie enese teadvus. Tänavakunst on teatavat sorti vastupanuvõitlus orjastatud teadvuse vabastamiseks.
• Surmatants ei ole paraku kuhugi kadunud. Praegune ühiskond on täielik idiokraatia, mis liigub uhkelt ja joviaalselt vankumatu sihikindlusega kindlasse hävingusse. Me oleme pikka aega keskkonna arvelt võlgu elanud ning saabunud on tagasimaksmise aeg. Keskkonnakriisi raha juurdetrükkimisega ei lahenda.
• Praegu toimuva katastroofi eepiline mastaap ületab meie protsessori võimekuse.
  • Iiris Viirpalu, "Edward von Lõngus: tänavakunst on parim viis oma sõnumi levitamiseks". Intervjuu Edward von Lõngusega. Edasi, 22. aprill 2020