Meil ei jää muud teed üle, kui peame terve oma rahva parema jõu kokku võtma, peame kokku tulema ja kaaluma meie riigi põhiseadust, mille peale ehitame kõik oma riigi tähtsamad asutused.
Ja kui nüüd mina täie usaldusega, täie teadmisega, et meie rahvas küps selleks on, olen rahva poole pööranud palvega, antagu riigivanemale võimalus rahvuskogu kokku kutsuda selleks, et läbi vaadata, parandada ja uuesti vastu võtta niisugune põhiseadus, mis meile ka kindlat garantiid selleks annab, et meie võime igasuguseid tormisid rahulikult vastu võtta, siis arvan, et rahvas kõik talle kõrva sosistatud jutud rahust, praegusest heast korrast ja praeguse valitsusekiitusest kõrvale jätab ja usaldab mind ja valitsust, kes ta poole täie usaldusega on pööranud ja palunud, antagu riigile võimalus saada uus ja korralik põhiseadus.
Konstantin Päts üleriiklikul põllumajanduse ja metsanduse tegelaste kokkutulekul 26. jaanuaril 1936
Põhiseaduse järgi on Eesti riigikaitse kõrgeim juht president. Mõningase hämmeldusega lugesin hiljuti ajalehest, et peaminister on enda peale võtnud riigikaitse juhtimise ülesande ja on tõotanud täita julgeolekuvaakumit meie partnerriikide abil. Taas olen sunnitud meelde tuletama lihtsat põhimõtet: Eestile on kombeks üks president korraga.
Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Linnaruum ei ole vaid eraomandite kogum, vaid avalik ruum, mis tähendab, et see kuulub meile kõigile.
Põhiseadus on põhiseadus just selle pärast, et ta on püsinud juba üle inimpõlve, nüüdseks on ta saanud omaks, kõigi oma sünnimärkide, ajalukku jäänud sõnade ja inimnäolisusega.
