Maasikas

Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond, mille tuntuim esindaja on aedmaasikas - tšiili ja virgiinia maasika hübriid. Eestis kasvavad pärismaisena kaks selle perekonna liiki: metsmaasikas ja muulukas. Naturaliseerununa leidub ka kolmas liik – kõrge maasikas. Eelkõige hinnatakse maasikat selle samanimelise marja järgi, mis tegelikult on lihakas koguvili, mis areneb õiepõhjast; maasikmarja osaviljadeks on koguvilja pinnal asuvad pähklikesed, millest igaühes peitub seeme. Maasikaid hindavad kõrgelt ka teod ja mitmed mutukad.

Ülem-Reini meister, "Madonna maasikatega" (u 1420ndad)
Hieronymus Bosch, "Maiste rõõmude aed", u 1490-1500 (detail).
Jacob van Hulsdonck. Metsmaasikad ja nelk Wan-Li kausis (1620ndad)
Raphaelle Peale, "Maasikad ja koor" (1816)
Otto Didrik Ottesen, "Vaikelu rooside ja maasikatega" (1843)
Hannah Brown Skeele, "Vaikelu maasikatega" (1863)
William Hammer, "Maasikakorv" (1864)
Clara von Sivers (1854–1924), "Maasikatest girland", s.d.


DraamaRedigeeri

Ely: Eks maasikaski nõgese all kasva;
häid marju valmib lopsakamalt seal,
kus alatumat vilja naabriks on.

  • William Shakespeare, "Henry V", I vaatus, 1. stseen. Tõlkinud Georg Meri. Rmt: W. Shakespeare, "Kogutud teosed" I, 1959, lk 443


Othello: Ma teen ta tükkideks.
Jago: Ei, olge tark! Mis meil siis nähtud on?!
Ta võib veel olla aus. Kuid ütelge,
kas maasikmustriline taskurätt
on jäänud teile silma tema käes?
Othello: Üks on tal. Minu esimene kink.
Jago: Aa, ma ei teadnud. Sellisega Cassio -
just sellega, ma olen kindel - täna
veel pühkis habet.

  • William Shakespeare, "Othello", III vaatus, 3. stseen. Tõlkinud Jaan Kross. Rmt: W. Shakespeare, "Kogutud teosed" V, 1966, lk 460

ProosaRedigeeri

  • Kui õpetaja küsis, mis lapsele nimeks antakse, kostis üks neist võõrastest neitsidest:
"Maasikas."
"Kuidas te ütlesite," küsis õpetaja, "Mari, Madli või Maret?"
"Maasikas," anti teist korda vastuseks.
Lapse isa ja vaderid vahtisid imestades üksteisele silma, keegi ei teadnud, mis sellest asjast pidi arvama. Aga kirikuõpetaja ütles tõsise sõnaga:
"Ma palun, ärge tehke siin nalja, ütelge tõsiselt, mis lapsele nimeks saab, ehk ma ristin ta teilt küsimata ühe ristiinimese nimega."
Siis läksid ka neitsi palged vihatujus punasemaks, kui ta julge viisaka sõnaga kostis:
"Kes mulle tohib keelata ristitütrele tahtmist mööda lasta nime panna?"


  • Mulle isiklikult meeldivad väga maasikad ja koor, kuid ma olen leidnud, et mingil veidral põhjusel eelistavad kalad usse. Nii et kalale minnes ei mõelnud ma sellest, mida mina tahan. Mõtlesin sellest, mida nemad tahavad. Ma ei pannud konksu külge maasikaid ja koort. Selle asemel riputasin kala nina ette ussi või ritsika ja küsisin: "Kas sa sellist asja tahaksid?"
    • Dale Carnegie, "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" (1936), 3. ptk


  • Aedmarjadest kõneldes meenub, et Kostiveres nägin esimest korda aedmaasikaid. Paruniproua oli oma marjadele uhke ja mõisarahvas käis neid imetlemas. Paruni lapsed neid süüa ei saanud, kõik keedeti sisse. Puhastasime neid üheskoos ja igale lapsele anti üks maitsta.


LuuleRedigeeri

Päev oli märg, vihm paks kui maasikamoos,
   mis purgikaupa sajab,*
hääl kostis vanast kanakuudist,
   kus haamrilööke kajas.
   *St, moos ilma purkideta. [Autori märkus]

  • Lewis Carroll, "Lays of Sorrow No. 1"; rmt: "The Complete Works of Lewis Carroll", New York: Vintage Books, 1976, 1936. aasta väljaande reprint, lk 791


Metsliivatee ja maasikas, nägematud,
Naer aias, rõõm, mis kajab vastu,
Ei kao, kuid nõudlikult mis osutab
piinu surma ja sünni.

  • T. S. Eliot, "Four Quartets 2: East Coker", III; rmt: T. S. Eliot, "Collected Poems 1909-1962", New York: Harcourt, Brace & World, Inc., 1963, lk 187


Kiviaiad, täis maasikaõisi -
helevalgeid, et silmi vaid kaitse!
Küll ma kaugel, oi kaugel ma käisin,
aga nõnda nad kuskil ei õitse!...

  • Leelo Tungal, "Kodutee" (1964) kogus "Täisminevik" (2007), lk 31


usse ja maasikaid tuleb pidada silmas
hulkudes läbi rohu
sellel on kerge elada suvel maailmas
kellel ei ole nohu

mis kõik lõhnab ja kannab hinge seest tuulde
viimase mõrkja vimma
haistan õhku ja maasikavärv imbub huulde
lasen kõik minna

  • Viiu Härm, "*usse ja maasikaid tuleb pidada silmas...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 12


meie suve üks-ja-sama skeem
kõrget rohtu marjaõisi heina
maasikaid ja vihma vastu seina
kuuseriisikaid siis talikrüsanteem

  • Viiu Härm, "*meie suve uks־ja ־sama skeem...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 32


kibuvitsa roosa õitekuhi
jõudis punasesse leekimisse
maasikate marjavärv on läinud
tema lehe roostepuna sisse

  • Viiu Härm, "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35


Maasikas on niisugune vili,
mida ei saagi koorida.


Üht mäletan kõrge eani:
maasikaid Milanówekis,
metsviinapuuväätides verandat,
vahepalasid klaveril,
siiani näen sellest und.

Maasikad Milanówekis,
rõõmsameelne vanamoeline onu,
kes vilistas "Esimest brigaadi",
kuulates BBC-d.
...
Maasikad Milanówekis,
Rozenthali taldrikutel
lebasid eemal ilmakärast,
kesk kreemjat udu.
...
Maasikad Milanówekis,
värisemas hõbedasel kahvlil,
vaikses hämaruses süvenev
hingede ja kehade side.

Maasikad Milanówekis,
kuldses kuuvalguses
leidsid sina oma igatsused
ja mina oma ohked.
...
Vaikset igatsust asjatult tundes,
sügislehte ainiti vaadates
tahan nii väga, et mu laulus
jääks kajama mõte:

Et Wołomini nuikapsas,
millest on saanud aja märk,
ehkki see hirmsasti levib,
ei jää meelde nõnda kui

maasikad Milanówekis,
natüürmort, elav tõestus,
et ikka veel on põhjust
süüa õhtueinet.
...
Maasikad Milanówekis,
teie võlu pole kadunud ega kahanenud.
Enne kui nuikapsas teid uputab,
pühendan teile selle laulu.


Kesköö lisab Madeleine'i kaelakeele maasikapärli
ja siis suletakse jaama kahepoolsed uksed.

  • Benjamin Péret, "Rencontre", Littérature Nouvelle Série, nr 11/12, oktoober 1923, lk 8

VanasõnadRedigeeri

  • Iga mari pole maasikas.
  • Kõige ilusamad maasikad nopitakse kõige varem.
  • Madal mets saab enne maasika kui kõrge.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel