Liivatee

Liivatee (Thymus L.) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Kasutatakse ka ladina nimetusest tulevat sõna tüümian. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, millest tuntum on nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), aedades kultiveeritakse ilu- ja maitsetaimena ka aedliivateed ja selle vorme.

Nõmm-liivatee

Draama

Üht küngast tean, kus õitseb liivatee
ja kasvab nurmenukk ja kannike
ning baldahhiiniks kuslapuuga koos
on põimund kibuvits ja muskusroos.

• William Shakespeare, "Suveöö unenägu", II vaatus, I stseen. Tõlkinud Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" III, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 335-336, Oberon

Luule

On tulililled ja maarjaheinad
Ning tüümian,
Oliivirohekad metsaseinad
Ja sinav laan!

• Marie Under, "Kurvad rõõmud" kogus "Sinine puri" (1918), lk 22

Eks lillapadjaline tüümian
Pruunmustist mesilasist veelgi kiha,
Ning aiast palju veel ma lilli saan,
Kus päevaroosid kumardumas üha.

• Marie Under, "Hilissuvi" kogus "Sinine puri" (1918), lk 31

Põldmarja tume pilk,
liivatee kume lõõm.
Orjavits, ergav tilk,
segi valu ja rõõm.

• Ellen Niit, "Otsida iseend" kogust "Linnuvoolija". Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 17

kahvatu meri vaikib
hoian kõrvus ta häält
selle ma kaasa võtsin
pleekinud laidude paalt

seal ta laksatas tasa
laineid kivide sisse
õhtueha vajus
liivatee lillatamisse

• Viiu Härm, "*kahvatu meri vaikib...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 17