Nuikapsas ehk koolrabi (Brassica oleracea var. gongylodes) on kapsa teisend, millest kulinaarset huvi pakub juure muguljalt laienenud osa.

Franz Xaver Petter, "Vaikelu kala, juustu ja noodilehega" (1845, nuikapsad on korvis.)


Proosa

muuda
  • ... ühel oma elu väga paljudest ajajärkudest olin ma samuti mõne porgandi- ja kapsa- ning salati- ja nuikapsapeenra omanik. /---/ Saabus aeg ja see näitas, et ma pean päevas sada kakskümmend redist nahka panema, sest mitte keegi meie majas ei tahtnud neid enam nähagi. Järgmisena tabas mind salatiuputus, millele järgnes muidugi kivikõvade nuikapsaste orgia. /---/ Kui mina oleksin sunnitud õgima oma roose või näksima maikellukeste õisi, küllap ma kaotaksin igasuguse austuse nende vastu. Kits võib küll saada kärneriks, aga kärneril on väga raske olla kits, kes oma aia nahka paneb.


  • Nuikapsaroog on uhke toit, kui hiljem saab rahulikult kodus olla. Kui ei ole kokkusaamisi, eriti armualaseid. Muidu on see pigem ebasoodne. Seda soovitust ei tohiks mingil juhul alahinnata.

Luule

muuda

 
Vaikset igatsust asjatult tundes,
sügislehte ainiti vaadates
tahan nii väga, et mu laulus
jääks kajama mõte:

Et Wołomini nuikapsas,
millest on saanud aja märk,
ehkki see hirmsasti levib,
ei jää meelde nõnda kui

maasikad Milanówekis,
natüürmort, elav tõestus,
et ikka veel on põhjust
süüa õhtueinet.
...
Maasikad Milanówekis,
teie võlu pole kadunud ega kahanenud.
Enne kui nuikapsas teid uputab,
pühendan teile selle laulu.