Alabaster

Luule

Ning Venus võttis hellalt poisi käe.
Nii nagu õitseks liiliad kesk hangi
või vandlit vöötaks alabaster, näe,
viib valge sõber valget vaenlast vangi!

• William Shakespeare, "Venus ja Adonis", rmt: "Kogutud teosed", EKSA, 2014, lk 1705

Kõik, mida näeb ta, sööbib talle meelde;
mis meelde sööbib, seda võita ihkab.
Ta tahtmine ei tea, ei tunne keelde,
silm himur kõike himustada tihkab,
ta imetlusse kihu sekka kihkab.
  Oo alabasternahk, asuursed sooned,
  korallisuu, kõik pehmed, kaunid jooned!

• William Shakespeare, "Lucretia teotamine", rmt: "Kogutud teosed", EKSA, 2014, lk 1725

Kui sada vaskist aastat oleks läinud ju
Ja tuhat hõbehalli päeva, tinaööd,
Nii olen jäänud nagu alabaster veretu.

• Henrik Visnapuu, "Oh, jumal", rmt: "Amores", 3. trükk, 1919, lk 41

Neis ei ole roosi õhetavat indlust,
võõras neile liilia siid ja andumise lust.
On nartsissi õites alabastri kindlust,
marmorsamba rühti ja tuhmi helendust.

• Kersti Merilaas, "Nartsiss" II, rmt: Ammukaar I (1942), lk 148-149

Selle hapra võrgu taga magab printsess-kaunitar
oma toredas alkoovis, õrn ja alabaster-klaar.
Üle tema voodi laotab taevavalvur kiirtevihu,
hellitades siit ja sealt ta paljastunud neitsiihu.

• Mihai Eminescu, "Călin", tlk Helvi Jürisson, rmt: "Pimedus ja luuletaja", 1972, lk 72

On see ehk pagoodi marmorsein?
Alabaster-anum, milles kallis vein?
Või ehk valmind melon — lõhnav, hea?
Või ehk lootos nõtkutamas pead?
...
See on toeani vats,
me riisi täis,
mida terav puss
vast "hellitamas" käis.

• Muia Veetamm, "Mis nii särab seal?", rmt: "Matkamälestusi", 1955, lk 47
• (*Toean (loe: tuaan) - isand (hollandi k.); nõnda hüüti Indoneesias Hollandi ülemvalitsuse ajal valgeid kolonisaatoreid.)