Ida Gustava Silfverberg, "Pesuköögis" (1861)

Proosa

muuda
  • Kogu pesuköök oli nagu nõiapada vee all, keerise kohal. Lae all hõljus aur, valge ja tihe, lainetav kui vesi. Pesija pea kohal hõrenes veidi, roosatas, kipitas silmis. Mudasel põhjal aga lirtsusid pori ja seebisaast. Väike lambike oli auru uppumas, tulekeel nilpsas ahastuses kõrgemale. Haises mustast pesust, vettinud, pooleldi mädanemas puuanumatest ja lepasuitsust.
Apteekri pruunil öökuuel magas Loona, keras kui siil, rusikas põse all. Pesunõust paiskus laiali seebivahtu, langes punasele rätile nagu valgeid, suuri nööpe. Magaja palgelgi kobrutas valge vahuring. Pondunud kätega pesunaine on kurb. Ime veel, kui hommikuks ei riku niimoodi seebivahuga lapse silmanägemisegi ära. Paremal palgel oli see saast juba kuivada jõudnud, näib, nagu kasvaks Loonale sinna hõbedasi soomuseid...


  • "Me ei söö enam kunagi neid mune," ütleb Anders niipea, kui Svend on ukse meie järel sulgenud. "Neid hoitakse pesuköögis ja seal on vähemalt nelikümmend kraadi sooja. Need on eluohtlikud."
"Me pole veel ära surnud."
"Mul hakkas ainuüksi nende munade nägemisest pea ringi käima. Lähen koju ja heidan pikali."
"Tõuse vaid hommikul poole üheteistkümneks üles."
"Ei tõuse ühtigi," kostab tema.
  • Helle Helle, "Maja ja kodu", tlk Juta Reiska, 2000, lk 56


  • Keldris asusid peale Manja ja Jaakupi pere korteri ka vene vanaproua Plehhanova väikese pliidiga tuba ja suur pesuköök, kus majaelanikud seinale kinnitatud plaani järgi oma voodipesu ja muid põhjalikumat pesemist vajavaid pesutükke kordamööda pesid. Seal oli mahukas alt köetav malmkatel, kus pesu keedeti, paar jalgadel pesupali, üsna kulunud emailiga suurem plekist kraanikauss veekraaniga ja väike pliit katlaga, kus pesuvett soojendati. Põrandal oli suur rest, kust tuli ebameeldivat lõhna. Sealtkaudu voolas must pesuvesi ära ja jõudis lõpuks pärast suurtes torudes kulgemist kuhugi kaugele tundmatusse kohta. Eraldi ruumis seisis hiiglaslik pesurulliga laud, mis vajas vähemalt kaht inimest, et õues ilusa ilmaga poolniiskeks kuivanud linad rulli alt läbi lasta ja seejärel nurkadest sirgeks sikutades kokku lapata.

Luule

muuda

Siis on vananaistel juttu
mitmeks päevaks järel sõelu.
Kaelapidi koos neid kõõlub,
kaalub ise vana õelus,
kuhu istutada tõrva.
Patta kõrbegu kõik söögid -
parlament käib pesuköögis!

  • August Alle, "Agul I", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 64-67