Kaarnakivi
Proosa
muuda- [Raudnina:] Vaat, kui ma siis kevadel vahtisin neid linnukesi. Ühel päeval vaatasin – munes, teisel päeval vaatasin – munes, iga päev muudkui munes. Siis ükskord jäi pesa pääle liiga kauaks ja ma mõtlesin, et nüüd enam ei mune. Ajasin ta siis pesa päält minema, kisendas teine vastu küll, mis ta kisendas, aga kahmasin munad sülle ja viisin koju. Kodus toksisin munad katki, kõik kuus läksid katki, aga see seitsmes, see oli kõva kui kivi, ja siis mul oli käes kaarnakivi.