Proosa

muuda

Luule

muuda

Tean, et te tahaksite, et mõni jumal
tuleks alla ja toidaks
ja karistaks teid. See sinel
keppide otsas ei ole elus
                             pole muid ingleid
kui näljainglid,
haardevõimelised ja pehmed kui neel
                           Teid vaadates,
mu rahvas, muutun ma küüniliseks,
te olete petnud mult välja lootuse
ja jätnud mu üksi poliitikaga...


Mitte minu nahk,
vaid ema ja isa nahk.
See meie ühiste laste nahk,
seega mu mehe esivanemate nahk.

Selle piimvalge lina sisse mähkun —
hernehirmutis tontlik kadrisant.

  • Liepa Rūce, "*Mitte minu nahk...", rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 198