Proosa

muuda


  • Kolonel elas keset eriarstide pöörist, kelle erialaks oli endiselt kindlaks teha, mis teda vaevab. Talle lasti valgust silma, et näha, kas ta näeb, talle suruti nõelu närvidesse, et kuulda, kas ta tunneb. Tema uriini jaoks oli olemas uroloog, tema lümfi jaoks lümfoloog, tema endokriinide jaoks endokrinoloog, tema psüühika jaoks psühholoog, tema derma jaoks dermatoloog; tema paatose jaoks oli patoloog, tema tsüstide jaoks tsüstoloog ning lisaks oli üks kiilakas ja pedantne vaalauurija Harvardi zooloogiaosakonnast, kelle IBM-i masina vigane anood oli armutu ekslikkusega meditsiinikorpusesse määranud ja kes veetis oma seansid sureva koloneliga, püüdes rääkida temaga "Moby Dickist".


  • Ajapikku selgub, et pahele andumise on põhjustanud kunagine psüühiline trauma või kompleks, viimane aga on omakorda tekkinud veel varem tärganud kirest. Niisugune psühhoanalüütiline liin aga kasvab lavastuses märkamatult sotsiaalseks liiniks, sest kogu etendus kujutab endast suurt ja lootusetut võõrandumisprotsessi, mis on vältimatult omane sellele ühiskonnale, kus kõlavate sõnade varju on peidetud täielik ükskõiksus inimese vastu.


  • Tuttav psühholoog ütleb, kui "Päevateest" räägime, et inimestele on teraapiaks see, kui nad näevad, et ka teistel on sama halb või hea kui nendel. Äratundmine jätab lootuse.


Luule

muuda

kellel linnul on rõngas jalas
see on vist abielus
arvas tilluke Asta Alas
aga see polnud ilus
    
psühholoog Maasika meelest kes
puldis vastuseid soris
    
lapsed võilillepärgades
lõputus koridoris

  • Juhan Viiding, "Ministeeriumist saadeti psühholoog" kogus "Selges eesti keeles" (1974), lk 45
 
Vikipeedias leidub artikkel