Ravi

Proosa

• [Doktor:] Mütoteraapia põhineb kahel eeldusel: et inimese olemasolu eelneb inimese olemusele, kui kumbki neist kahest terminist üldse midagi tähistab, ja et inimene on vaba mitte üksnes valima omaenda olemust, vaid ka seda omatahtsi muutma. Need mõlemad on head eksistentsialistlikud eeldused ja kas nad on tõesed või väärad, ei paku meile huvi - sinu puhul on nad kasulikud. [---]

Kuid me ei ole mitte üksnes omaenda elulugude kangelased - me oleme need, kes loo välja mõtlevad ja annavad teistele inimestele kõrvaltegelaste olemuse. Kuid reeglina ei ole mitte kellegi elulugu iial vaid üks kooskõlalise tegevustikuga lugu, me mõtestame kogu aeg ümber, mis laadi kangelased me oleme, ja mis laadi kõrvalrolle teised inimesed sellest tulenevalt mängima peaksid. [---]

Sedalaadi rollimääramine ongi müüdiloome ja kui seda tehakse, teadlikult või alateadlikult, oma ego paisutamiseks või kaitsmiseks - ja seda tehakse sel eesmärgil tõenäoliselt kogu aeg - saab sellest mütoteraapia.

• John Barth, "Tee lõpp" ("The End of the Road").

• Külli küsis minult ükskord, olen ma tõesti homo. Ja kui ma vastasin jaatavalt, küsis ta, kas ma ei tahaks ennast maharishi juures ravida. Maharishi kuulaks mu pulssi, koostaks mulle erilise dieedi ja ma saaksin terveks. Küllil nimelt on alati olnud mõni maharishi, preester, jutlustaja, TM-guru, sensitiiv-massöör või muu religioosse, vaimse õpetuse jagaja, kes sel hetkel valdab Külli jaoks absoluutset tõde ning ravib kõiki haigusi. Seejärel astub tolle "isa" asemele mõne teise õpetuse või sekti esindaja. Külli ise ei näe selles midagi ebajärjekindlat, ta lihtsalt on eelmises pettunud. Ta on ammu lahutatud ega ole uuesti abiellunud. Kui ma küsisin, miks peaks maharishi mind ravima, vastas ta imestunult, et see on ju ikkagi ebanormaalne, see homo-värk. Ma ütlesin: ahah. Ja sestsaadik ma pole Külliga suhelnud, saadan talle ainult sünnipäevakaarte, see teeb juba viis aastat. (lk 261)
  • Emil Tode, "Raadio", Tallinn: EKSA, 2002

• Kui sa kõrvetad oma sõrme, siis pane see kohe külma vette. Kui sa virutad endale haamriga vastu sõrme, siis hoia kätt kakskümmend minutit õhus. Küll sa näed, milline üllatav ravitoime on külmal ja gravitatsioonil. (lk 2204)
  • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206

• Mul on olnud peaaegu karske kodu, mu enda kogemused piirduvad veinilimpsimise, õllejoomise ja niisama pidutsemisega, nagu noorte inimeste vaba aja veetmine käis. Kui sai liiga palju joodud, põeti järgmisel päeval kuni hilise õhtupoolikuni hirmsat kassiahastust. Siis mindi lähemasse poodi ja osteti karp mannakreemi. See ja piim olid rohuks head alati. (lk 39)
  • Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012

• Ma loodan, et ühel päeval on meil mitte ainult kõige efektiivsem, vaid ka kõige empaatilisem ravikorraldus kogu maailmas.
  • Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit" ERR, 24.02.2021

Luule

Miks, ei ole tagantjärgi enam oluline,
oli vaid see vaatepilt, see vanniskäigu-ime.
Kuidas viskas kitli varna, kuidas vaatas varvast!
Ihu liikus, vesi tilkus ninast, käest ja karvast.
Ilu igas liigutuses - kaunim luulest, filmist;
olin tummas vaimustuses arstitädi Silvist.
Oligi see kogu ravi. Siis sain haiglast välja.
Ravi kestab.
Tema mõju
ma ei mõelnud välja.

• Juhan Viiding, "Meeshäälele". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 531

VALGE PULBER veel enam valgega
segada — see mu töö on.
Terveks teeb sante ja jalutuid
ja unetuid ravib, kui öö on.

Kellel mõistus ei ole korras,
ükspuha, mis vahekorras
kaalun — valge veel enam valgega —
lollid targaks teeb, osavaks äpud.

• Mari Vallisoo, "VALGE PULBER", Looming 11/2007, lk 1606