Arthur Schopenhauer

Saksamaa filosoof

Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes on tuntud pessimismi poolest.

Schopenhauer (1855)
Elisabet Ney, Arthur Schopenhaueri büst (1859)


  • Lugemine – see on mõtlemine teise inimese peaga.
    • Lesen heißt mit einem fremden Kopfe, statt des eigenen, denken.
    • Parerga und Paralipomena, Zweiter Band, F. A. Brockhaus, Leipzig 1874, Kapitel 22 Selbstdenken, § 267, lk 529, Google Books
  • Barbaarsus tuleb taas, hoolimata raudteedest, elektritraatidest ja õhupallidest.
    • Die Barberei kommt wieder, trotz Eisenbahnen, elektrischen Drähten und Luftballons.
    • Parerga und Paralipomena II, Kapitel 21, § 256
  • Saatus segab kaarte ning meie mängime.
    • Das Schicksal mischt die Karten, und wir spielen.
    • Aphorismen zur Lebensweisheit, Insel Verlag, Frankfurt/M., Leipzig, 1976, lk 198

Tema kohta

muuda
  • Sakslased nimetavad end ka Schopenhaueri rahvaks, kuna Schopenhauer ise oli nii tagasihoidlik, et ei pidanud end saksa mõtlejakski.
    • Karl Kraus, "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets. LR nr 31/1999, lk 77

Allikata tsitaadid

muuda
  • Vähesed suudavad mõelda, kuid kõik tahavad, et neil oleks oma arvamus.
  • See raha, mis on sinult välja petetud, on kõige paremini kulutatud. Sest selle eest oled sa endale ostnud, otseselt ja vahetult, tarkust.
  • Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas.
  • Iga inimese elu on lakkamatu võitlus – ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes teiste inimestega.
  • Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks.
  • Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub, ning õnnetu inimese kõige õnnetum hetk on see, kui ta ärkab.
  • Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida.
  • Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud.
  • Meie olemasolule pole võimalik leida muud eesmärki kui selle mõistmiseni jõudmine, et parem oleks mitte eksisteerida.
  • Naer tekib siis, kui selgub, et meid ümbritseva reaalse maailma objektid ei vasta mõistetele ja kujutelmadele, mis meil neist on. Kuid kui nt. õpetlane teeb avastuse, mis kardinaalselt muudab seniseid ettekujutusi antud aine kohta ja inimese maailmapilti üldse, siis pole selles ju mingit koomilist koosseisu!
  • Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel.
  • Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole.
  • Oleks tore osta raamatuid, kui me saaksime sinna juurde osta aega nende lugemiseks.
  • Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi.
  • Inimese sõna on kõige vastupidavam materjal.
  • Haigus on looduse ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral.
  • Tavalised inimesed on huvitatud ainult ajaviitmisest, need aga, kel on mingil määral annet, on huvitatud aja kasutamisest.
  • On tõepoolest uskumatu, kuidas enamik inimesi laseb voolata oma elul, mis on väliselt mittemidagiütlev ja tähenduseta ning seesmiselt tuhm ja mõtestamata. See on nüri igatsus ja piin, unenäoline tuikumine läbi nelja vanuseastme surma poole, saatjaks igapäevased labased mõtted.

Välislingid

muuda