Ava peamenüü

"Nimed marmortahvlil IV" jätkab valdavalt kolmanda osa teemakäsitlust, kuid keskendub varasemast veelgi enam maailmavaadete põrkumisele. See on välja toodud rahvuslasest Henn Ahase ja tema kommunistist venna Juhan Ahase salajase taaskohtumise läbi.

Teine peatükkRedigeeri

  • See on kord juba nii, et kes mõtleb, seda tabavad ka kriisid.
    • Laanest

Kolmas peatükkRedigeeri

  • Ilma leivakotita kõngevad kõik ideaalid.
    • Malle
  • Millest tuleb rõõm mõnikord inimese hinge nagu vägev, jõuline puhang, mis tõstab su korraga üles nagu kõrgele õhku? Millest muutub meeleolu teinekord nii kergeks ja lootusrikkaks, kuigi tulevik vaatab vastu üsna tumedana? Ei ole selleks iga kord kuigi palju vaja. Esimene päikesekiir kevadisest taevast, mõni lauluviis, mis on küll nii vana ja tuntud, mõni värsirida, mis on juba ammu pähegi kulunud...

Viies peatükkRedigeeri

  • Ei ole õige, et Jumal või mateeria on loonud nii mehe kui naise. Jumal lõi ainult mehe, naise lõi aga kurat teotuseks selle kõrvale!
  • Meie elumõte ei olegi päralejõudmises, vaid oma eesmärgi poole püüdmises.

Kuues peatükkRedigeeri

  • Inimene on vaba. Kahe inimese vahekord ei saa püsida ainult ühe poole tunnetel. Kui see on nii, siis seda vahekorda ei ole.
    • Ahas
  • Iga tõde on relatiivne ja absoluutset tõde maailmas ei olegi. On siis minugi tõde ainult relatiivne tõde. Peale selle on see veel ka subjektiivne. Aga see on siiski minu tõde ja muud tõtt mul sulle anda ei ole.
    • Ahas Mallele

Kaheksas peatükkRedigeeri

  • On öeldud, et punane Venemaa on ainult koloss savijalgadel. Aga mis siis, kui see koloss korraga siiapoole viltu hakkab vajuma?
  • Inimese kutsumus on looduslike pimedate jõudude vastu võidelda. Ta saatus on selles võitluses kas või langeda.

Vaata kaRedigeeri