Nimed marmortahvlil

"Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936. aastal ilmunud Vabadussõja-teemaline romaan. Teos kajastab Tartu kommertskooli õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas ja põhineb Albert Kivika isiklikel kogemustel.

Esimene osa

• Ei ole hea see kodanlaste mobilisatsioon. Rahvas ei ole ju üldiselt teadlik, on ju veel palju seda pimedat massi, kes käsu peale ikka välja tuleb.
  • Käämer

• Aga näe, kodanlus, see juba ilma vereta läbi ei saa.
  • Käämer

• Kas te siis meie rahvast peate tõesti nii alaealiseks, et ikka ja alati ta isandad peavad olema võõrad ja õpetama talle korda? Kas ei ole see meie oma asi, missugune kord meil on, kodanlik või kommunistlik?
  • Käsper

• Kristuse nimel on tehtud maailmas palju ülekohut ja ristiusk on reaktsiooniline nähtus. Religioon on uimastav oopium rahvale.
  • Käämer

• Noneh, mina olen sotsiaaldemokraat, aga ei salli neid "Kiire" mehi ega Leninit, mitte ei salli! Üksteise järel peksaksin ma kõik enamlased Lenini laiade õlgade vahele, esiti suured, siis pisemad ja kõige viimaks veel sinu punniks ette!
  • Tääker

• Meie nõrkus ei ole mitte niivõrd, nagu mulle näib, välisabi puudumises kui meis enestes. Meil oodatakse abi ainult väljast ega usuta oma jõusse. Mitte ainult meie rahvas, vaid ka intelligents kannatab orjaaja pärandusena oma jõuetustunde all. Tuntakse, et midagi me ei saa ega jõua, kui teised ei aita, et midagi me ei tohi, kui teised ei luba. Üldine loidus, saamatus ja kartus teiste ees on juurdunud nii sügavale rahva hinge, et vaevalt säärane rahvas on suuteline kaitsma oma iseseisvust.
  • Kommertskooli õpetaja

• Mis on kodanlus ja mis on tööliskond? See on ainult halb ja kunstlik fiktsioon. Ei ole midagi nii kitsalt piiratud kodanlust ega tööliskonda, vaid on üksainus rahvas, mis koosneb rikkamatest ja vaesematest.
  • Kommertskooli õpetaja

• Iga tööline on küps kodanlaseks, pange seda tähele, iga töölise suurim unistus on hästisöönud burzhui! Andke töölisele natuke varandust, kohe on ta kodanlikum kui kodanlane ise ega taha enam mingist klassivõitlusest burzhuaasia vastu teadagi!
  • Kommertskooli õpetaja

• Rahvas ei julge tahta seda, mida ta tahab! Kuid rahvale peab andma selle julguse, mis tal puudub.
  • Valitsuse emissar

• Läks jah sihukese valuga, nagu oleks olnud põlev peerg põigiti tagumikus.
  • Ahase ema

Teine osa

• Nüüd on ta siis sõdur ning peab juba esimesel käsklusel haarama oma laetud püssi ja avama surmava tuleandmise elavate inimeste pihta, kathlemata, kas ta seda võib, ja küsimata, kas ta seda tahab.

• Sõda on kõige jälgim ja vastikum asi maailmas.

• Pannkoogid moosiga on litside toit.
  • Miljan

• Ahne tuli muutis kaante vahele konserveeritud suurte geeniuste vaimusünnitused mõnusaks soojuseks.

• No mis sa põõsasse poed, nagu köstri lehm parmude eest?
  • Käsper

• Siis sihukestel hiinlastel, kes pole sigadest palju kõrgemal, on õigus maailmas püssi kanda ja tulla siia tapma haritud inimesi! No ütle, kas siis rumal mass peab tulevikus valitsema maailma, mitte vaim, nagu õpetavad kõik suured filosoofid?
  • Kohlapuu

• Ta oli muutunud üheksainsaks instinktiks, mis värises praegu ainult oma olemasolu pärast ja iga silmapilk oli valmis meeleheitlikuks võitluseks selle eest.

• Kuradile kõik see patsifism! See on võltsõpetus, argade ja jõuetute nahapäästmise vale!
  • Kohlapuu

• Omal ajal olime sotsialistidena vaimustatud patsifismist, uskusime seda kui religiooni, mis maailma ja inimesed teeb paremaks, ja nüüd kingid sina mulle püssi, just sina, vana patsifist, et ma sellega sõdiksin sotsialistide vastu!
  • Tääker

• Me peame sõdima, kuigi ükski meist seda ei taha. Ja tänasest päevast peale peate sõdima ka teie!
  • Pataljoniülem

• Hei, poisid, näidake mulle kah ometi seda meest, kes nii kangesti koju memme tissi otsa tükib!

• Eks see ole sedamoodi ja teistmoodi, valged vannuvad, et punased tapavad meie inimesi, punased jälle vannuvad, et valged tapavad nende inimesi. Sedamoodi tapetakse vastamisi, ega üks ole püham kui teine, verd valavad mõlemad ühteviisi!
  • Vanamees

• See ei olegi ju enam sõda, sest sõjas mees sõdib sõjariistaga mehe vastu. See on tapamaja, see on lihtsalt tapamaja!
  • Kohlapuu

• Ja see vana loll ütles "Ära pane kurjale vastu kurjaga!". No millega me neile lihunikkudele siis vastu peame panema, kas ainult oma pehme tagumikuga? Ehh, mingu tulle ja põrgusse kõik! Maailma valitseb ainult suur elajas, ainult suur elajas!
  • Kohlapuu, vihastades Tolstoi raamatu peale

• Ilus. Teie teete nii, nagu teid on kästud, aga meie teeme siis nii, kuidas teie teete.
  • Pataljoniülem vangivõetute saatusest kinnivõetud Läti kommunistile

• Olen jah töörahva laps! Aga olen väljas terve eesti maa ja ta vaba rahva eest! Mis õigus on sinul, mõrtsukate ja röövlite juhil, koera moodi mu kallal haukuda?
  • Henn Ahas vangilangenud kommunistile

Kolmas osa

• Peab võitma ainult iseenese, siis on võidetud ka vaenlane.
  • Henn Ahas

• See on juba kurat teab mis! Kust küll need tänased enamlased on välja võetud!
  • Kapten

• Ta ainult võitles. Võitles ja mõtles kogu aeg nüüd ainult iseenesele ja neile nägematuile vaenlasile, kes püüdsid teda siin tappa oma vilistavate kuulidega, mõtles iseenese alalhoiule ja ohtliku vaenlase hävitamisele. Palavikuliselt hoolitses ta siis jälle masina eest, mis mürisedes külvas surma vaenlase poole, ning uskus nüüd ainult seda kui ainuvägevat lunastajat, kes võib päästa ta surmast. Õieti ei olnud ta enam mingi ise, vaid ainult üks osa sellest mürisevast surmakülvajast, kellele ta oma väriseva elu eest ohverdas lindi lindi järel...

• Sõjad ideaalide eest on ikka need kõige tooremad ja verisemad.
  • Käsper

• Kes tahab maailma paremaks teha, see peab kõigepealt ise olema parem kui ta vastane. Muidu ei parane ju maailm iialgi, kõik jääb endiselt - Suure Elaja Tapamajaks.
  • Henn Ahas

• Kiskjate vastu ei saa võidelda ainult paitustega! Alles seal, kus arm tõesti aitab, võib hirm ära jääda.
  • Käsper

• Inimesed pole kunagi päris kiskjad, kui neil pole seks põhjust. Tuleb ikka arvata enne inimesest kõige paremat, kuni pole päris kindel, et nad on kurjad.
  • Henn Ahas

• Oh, kui sa teaksid, kui raske on inimest hukka mõista, kui sa temast nii täiesti aru saad!
  • Henn Ahas

• Tõesti, kergemini läheb kaamel läbi nõelasilma, kui et rikas mõistab vaest täiesti - see on Kristuse ja Marxi õpetus üheskoos.
  • Henn Ahas

• Ütlen ainult, et ma vist kunagi ei saa siin selleks päris "õigeks" sõjameheks, niipalju kui see vabadussõda on ühtlasi ka kodusõda.
  • Henn Ahas

• Sõja puhkemise põhjus peab olema palju sügavamal ja nimelt meie ühiskonnas endas. Ükski idee ei saa teojõudu, kui seks puudub pind ühiskonnas.
  • Käsper

• Ei ole terve ega normaalne see ühiskonna organism, mis vastastikku verd valab, oma sisemises vihas põleb ja ennast hävitab oma rahva õnnetuseks. Ikka ja jälle olen ma pidanud mõtlema eriti meie vastu võitlevatele eestlastele.
  • Käsper

• Vahest pole see kole vennatapmise sõda ometi mitte päris ilma suurema ajaloolise mõtteta?

• See oli ju surm, mis neid seal ees ootas ja laulis nõnda mahedalt...

• Naiste suhtes on ta argpüks ja tüdrukuid kardab kui vanapagan välku, aga lahingus on - brr - kui bengaali tiiger!
  • Konsap Ahase kohta

• "Sõpru leiate jälle, armas Ahas," trööstis direktor, pannes käe nukrutseja õlale. "Nende tegu oli veelgi tähtsam, kui nende elu. Varsti lõikame nende nimed igaveseks siia kooliseintele marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole."
  "Nii, jah," vastas Ahas. Kuid mõtles: Meile on nad lõigatud südamesse... Täägiga... Ja Käsper ütles: "Veel raskem võitlus seisab ehk ees."

Järjed

• Nimed marmortahvlil II
• Nimed marmortahvlil III
• Nimed marmortahvlil IV

Teose kohta

• Kirjanduse ideoloogiliste ohjajate jäikus on tõepoolest läbi aegade olnud hämmastavalt üheülbaline. Paguluses näiteks leidis Artur Adson, et isegi "Nimed marmortahvlil I" vajavat redigeerimist "punasest vaimsusest" ("Välis-Eesti" 4. I 1948), Kalju Lepiku inimlikust tragismist laetud "Mängumees" esindavat aga ilmseid "kõrtsivärsse ja viinaviskamise luulet, jõhkrat praalimist ja ultranaturalistlikku puskarivingus olemist", sest pole arvustaja meelest piisavalt kaunisõnaline ja võitlev, nagu tema nägemuses kirjandus pidanuks olema ("Välis-Eesti" 23. I 1949). (lk 89)
  • Harald Peep, "Nii et suled lendavad", 2001