Kommunism

Proosa

Kommunism on sotsialismi kõrgeim arenguaste, kus inimesed töötavad vajadusest panustada üldisesse heaollu.
- Коммунизм есть высшая ступень развития социализма, когда люди работают из сознания необходимости работать на общую пользу.
- Vladimir Lenin, 1919, Речь на I съезде земледельческих коммун (ПСС, 39. köide, lk 380)

Wojtek rääkis agentuuri jooksvatest muredest. Varssavi ajalehed ootavad fotosid Berliini konverentsilt, aga agentuuril pole midagi. Põhimõtteliselt peaks Poola agentuur saama kõike, mida vajab, Ida-Saksa Zentralbildi agentuurilt, kellega on vastastikuse vahetuse leping. Aga saksalik kommunism ei erine suurt millegagi poolalikust kommunismist, ehk siis valitseb segadus, laiskus, saamatus, midagi ei saa neilt õigeks ajaks ja midagi ei saa neilt üldse, punkt. Pressifotol on ka leping ameeriklaste Keystone’i Pariisi osakonnaga, aga need seal Läänes ei mõista, mida me vajame ja mis on meil lubatud. Loomulikult, nad saadavad regulaarselt virnade viisi materjali, aga nende piltidel on kõik tegelikkusele vastav, seega on Molotov lühem oma Lääne kolleegidest, teda ei ümbritse autoriteedi püha aura, Eden on kõige esinduslikum, Bidault kõige elegantsemalt riides. Ükski Varssavi väljaanne ei või sellist pilti lehte panna, ja kui proovibki, siis tsensor eemaldab selle.
- Leopold Tyrmand, "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 174

[M. Birjukovi näidendi "Tüliõun" menukast lavastusest "Vanemuise" teatris 1962. aastal:] Ilmselt on elul oma arengusuunad ja vajadused, mis on nii tungivad, et alistavad endile kõik ideoloogilise pealisehituse vormid, eriti aga kunsti kui inimese ja tema suhtumiste kõige vahetuma peegli. Mõistmaks kriitikute vahel puhkenud tülide juuri, meenutagem "Tüliõuna" kord ajastu aktuaalsete probleemide taustal. Kas ei tõstnud just eriti siis ägedasti pead tendents võrdsustada kommunismi majandusliku küllaga? Selle eesmärgi nimel käis äge rühkimine järele USA-le piima, või, liha ja kanamunade tootmises ühe inimese kohta. Kommunism näis käegakatsutavas kauguses.
- Leenu Siimisker, "Jaan Saul", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 145

Kommunistid ja sotsialistid usuvad, et süsteem, milles me elame, on paheline, et kapitalistid ja ärimehed on kurjad, ning sellest olukorrast pole teist väljapääsu peale totaalse muutuse, mis on peaaegu vältimatult vägivaldne - verd ja ohvreid nõudev revolutsioon. Parempoolsed ja vasakpoolsed äärmuslased ja fanaatikud usuvad, et selle muutuse viib ellu juht, kellele avaldatakse andunult austust. Pärast üleminekut ühelt süsteemilt teisele saabub aeg, mil elu on vilets, toimub kohanemine ja ettevalmistus uueks eluks - kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad -, inimesed tuleb puhastada minevikujäänustest. Ja pärast seda puhastusperioodi on õnn käes ning unistused täituvad, saabub täielik sotsialism, täielik kommunism, kus kõik pahed kaovad. Selline on kristliku mõtteviisi struktuur ja vasakpoolse poliitilise mõtlemise struktuur ning nõnda mõtlevad ka mitmed poliitilised rühmitused, kes küll ei kuulu vasakpoolsete hulka, kuid usuvad vägivaldsesse ja drastilisse muutusesse, sest kõik ketserid ja pahelised inimesed tuleb ajada kas hauda või ümber kasvatada.

Niiviisi kirjeldatuna kõlab see nagu hullus - ja hullus see ongi.

Doris Lessing, "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame", tlk Krista Kaer, LR nr 22/2018, lk 25

Mis eristab kapitalismi kommunismist? Kommunismis ettevõtted kõigepealt riigistatakse ja siis laostatakse, kapitalismis ettevõtted kõigepealt laostatakse ja siis riigistatakse.
- Václav Klaus, Sächsische Zeitung, Dresden, 18. detsember 2008, lk 4

Kaunis oleks kommunism, nagu Sauter on seda kirjeldanud: küsid seltsimehelt keppi, ja seltsimees annabki. Seks robotiga võiks küll olla riigi poolt kõigile tagatud, maksuraha eest: supiköök, koolid, haiglad ja erootiline robotla. Aga keda see aitab, kui tahaksid konkreetse tibu maha lüüa.
- Maarja Kangro, "Läti Lipp" ERR, 28.05.2019