Sült

Sült on eesti rahvustoit: keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud.

Sült mädarõikaga.

Proosa

• Sült on kahtlemata vaimne kultuuripärand – tuttav kõigile ja põlvkondadeüleselt hinnatud. ... Keskusele saatis vastused 210 tubli eesti süldisõpra. Valminud sissekandes peegeldub süldi roll eesti inimese toidulaual nii hetkel, minevikus kui ka tulevikus. Asjaolu, et nii rohkelt inimesi süldi teema kõnetab näitab, et seda toitu peetakse omaseks ja heaks, vaimseks kultuuripärandiks.
  • Epp Tamm, Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi peaspetsialist, intervjuu: "Sült kirjutati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse", ERR, 1. juuni 2018

• Üks on kindel, me peame rääkima süldist. Miks me süldist rääkima peame? Sest sült on. Kus sült on? Maal. Maal on kindlasti sülti, kindlasti on keegi sülti teinud.
• Sült, nagu me teame, peab olema külmas, soojades tingimustes sült hukkub.
• Sültki on mingis mõttes piiriala ja Juri Lotmani järgi piirialadel just see kõige tihedam semioosis ja infovahetus toimub. Piiriala selles mõttes, et ei kallerdis ega süldi koostisosad tundu nagu kuidagi päris, vaid pigem sellised osaobjektid. Kas süldiga kokku puutudes, seda ära põlates, seda süües, selle üle mõeldes tekivad siis justkui need kõige paremad ja intensiivsemad mõtted? Võib-olla tõesti, ei saa välistada.
  • Janar Ala, "Sült"

• Sült on põhjendamatult jäänud teiste teemade varju, me avalikult peaaegu ei räägigi sellest. Sült nagu ei mahukski ühtegi kaanonisse, tal pole avalikku retseptsiooni. Me ei näe teda disainitud kodude ja rõõmsate perekondade piltidel mitte kusagil. Sült nagu ei sobiks sinna. Aga samas me teame, et igas õiges Eesti kodus on kas või tükike sülti. Seda lihtsalt ei näidata.
• Sült on tõesti üks hall tegelane. Võib isegi öelda, et sült on eestlaste hall kardinal. Me tajume vaistlikult ta kohalolekut.
• On öeldud, et inimkond hävib, kui peaks kaduma mesilased. Meie, eestlased elame selle üle, aga kui peaks kaduma sült, siis on küll lõpp.
  • Urmas Vadi, "Sada Eesti mõtet. Janar Ala sült", ERR, 15. veebruar 2018

• Tühi esteetika – vigurdamine, trikitamine, efektitsemine – ei ole tänapäevase arhitektuuri puhul kohane. Arhitektilt oodatakse tugevat tervikut, sisemist loogikat, mis ulatub fassaadikujunduseni ja annab sedakaudu aimu sisestruktuurist ning seob uue hoone ümbritsevaga. Vastasel korral mõjub fassaadikujundus – nagu tavatses öelda Leo Lapin – kui sült kaljul, irdsena.
  • Margit Mutso, intervjuu: Ann Mirjam Vaikla, "Konteksti tabamine kui arhitekti ja kunstniku peamine oskus", Sirp, 19.08.2022

Luule

V
Lapsed keetsid mune hooga
ja weel mõnda muudki rooga,
wanaemal süldipott
podises kui wähikott.

VI
Kui siis algas kallis püha –
laual kannus õlu wiha,
süldikausse rida pikk,
worstirõngas kõwerik.
...
X
Karu imes mesijooki
jänes rüüpas õllejooki,
wares mune krõbistas,
harak sülti lobistas.

• Alide Dahlberg, "Mutionu pühadepidu", Päiksetar 1/1936, lk 8-9