Arie Johannes Lamme, "Maja fassaad"

Proosa

muuda
  • [Julie Selmer:] "Paul - sa võid kindel olla, et meile kõigile oleks palju halvem olnud, kui ma oleksin lasknud ennast siduda vanadel äraelanud põhimõtetel, mis käivad moraali ja kohustuse kohta - kui sinu isa ja mina oleksime kokku jäänud ja teineteise ära kurnanud, selleks et fassaadi püsti hoida, kui seal taga kõik on rusudeks varisenud." (lk 60-61)
    • Sigrid Undset, "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003


  • Ma ei otsi inimeste kujutamises täpsust. Püüan anda kujuteldavatele inimestele teatud tõepärasuse. Oleksin surmani tüdinud, kui paneksin oma romaanidesse inimesed, keda ma tunnen. Mulle näib, et on kaht liiki nõkse: "fassaadid", mille inimesed võtavad omaks üksteise silme ees, ja "fassaad", mille kirjanik asetab tõelisuse näole.


  • Vähestel inimestel on maskeerimisoskust; liiga suuri lootusi pannakse värvitud juustele, rõivastele ja kentsakale kõnnakule; maskeeritakse fassaadi, ent unustatakse maskeerida tagakülge, ja Francis, kes oli Saraceni õpetused kõrva taha pannud, suutis inimese selja tagant ära tunda, kui ka nägu teda segadusse ajas.
    • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999, lk 384


  • Kümme minutit hiljem oli tal selge, et Olof Lundberg on mees, kes pole varem kunagi kogenud tunnet, et ta ei kontrolli elu täielikult ja kes esimest korda elus adub, et on sattunud olukorda, mida ta ei valitse. See tõdemus oli ilmselgelt oma jälje jätnud, sest nüüd, kui enesestmõistetava autoriteedi fassaad oli mõranenud, sarnanes ta kõige rohkem enneaegu vananenud viieaastasega, kes on Keskvaksalis ema ära kaotanud. (lk 14)