Forhead 01 ies.jpg

ProosaRedigeeri

  • [Mr. Rochester:] Ma näen ainult ühte vaenlast õnnele — see on laup; jah, laup nagu ütleks: "Võin elada üksinda, kui eneseuhkus ja olukord seda minult nõuavad. Ma ei tarvitse müüa oma hinge, et õndsust osta. Mu rinnas on varandus, mis mulle sündimisel kaasa on antud ja mis mulle jõudu annab ka siis, kui peaksin kõikidest ilmalikest rõõmudest loobuma või kui mul tuleks nende eest maksta sellega, mis mulle kõige kallim on." See otsmik kuulutab: "Siin asub selge mõistus ja hoiab tundeid ohjades. Las mässavad hinges kired nagu metsikud paganad, las kujutlevad igatsused kõiksuguseid tühiseid asju, igal juhul ütleb mõistus oma viimase sõna, sest nimelt temal on otsustav hääl. Tulgu torm, maavärisemine või tulekahju, ent mina järgnen ainuüksi sellele tasasele häälele, mis mu südametunnistust juhib."


LuuleRedigeeri

Kui su lauba kullatooni
hajameelselt veavad jooni
minu sõrmed lohakad,

muutub äkki päike õelaks
ja sa tunned, nagu nõelaks
nahka kuivad ohakad.

VälislingidRedigeeri