Higistamine

Higipiisad nahal

ProosaRedigeeri

  • Ilusa värske jume tagab kõige paremini harjumuspärane pehme vee kasutamine, kõigi ärritajate hoolikas vältimine, nagu karm tuul, tolm, suits, kõrvetav päike ja koldekuumus; range tähelepanu toitumisele, korrapärane puhastus, millele järgneb hõõrumine, sage vannivõtmine ja igapäevased harjutused, mis on piisavalt energilised, et ajada higistama, mis puhastab süsteemi, viies sellest välja pahaloomulised nõred, ning suurendab märgatavalt naha sära. ("Tualett", 1. ptk, "Jume")
  • Kiir tahtis end riidesse panna, aga Toots sai õigel ajal jaole, tõmbas riided ära ja manitses:
"Vaata, kus narr, nüüd, kus sa varsti higistama hakkad, paned sa riided selga. Too siia riided!"
Ta viis riided saunaesikusse, tuli tagasi, kõbis tuld ja patsutas käega ahju. Ahi oli ju soe, mis ta krõbises seal üleval, et tal külm on. Kui ta nüüd varsti higistama ei hakka, siis on väga kahtlane, kas ta üleüldse higistab.
"Mina ei saa siin higistada, mis sa jonnid," vastas Kiir, "ennem külman lava külge kinni kui higistama hakkan. Kuuled, naksti ja naksti jääb taguots lava külge kinni."
"Higista, higista! See on tervisele kasulik. See on kõige parem rohi südame läikimise vastu."
  • Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 180

Vaata kaRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel