Tõus ja mõõn

Blanche Dillaye (1851-1931), "Mõõn Hollandi jõel", s.d.

Luule

Mõtete hõbedane kalaparv,
ära usalda kalda läbipaistvat vett.
       See on petlik.
Mõõna ajal nägin kividel
palju surnud kalu.

• Helgi Muller, "Mõtted", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 11

Proosa

• Luuletamine – see on ärritus ja auk suures villases kangas, aga ka selle lappimine. Pinge tekib sellest, et ei olegi võimalik nende kahe olemisviisi – mitteluuletamise ja luuletamise – vahel valida, sest nad lihtsalt on: nagu pikk mõõn ja järsk tõus või vastupidi.
  • Helena Läks, intervjuu: Maarja Pärtna, "Soov leida rahu, tung teha lärmi" Sirp, 19. juuni 2014