Taskurätik


Taskurätik on riidest või paberist abivahend näo piirkonnast pärinevate kehavedelike sündsaks kõrvaldamiseks, varem ka sümboolse otstarbega aksessuaar.

Tikandiga taskurätik (Heimtali Muuseum)
William Powell Frith. Signaal (1858)

ProosaRedigeeri


  • Laudalakast ronis redelit mööda ettevaatlikult alla talu suur hallivöödiline kass. Õie pidi naeratama, nii naljakas oli see kassi Hintsu allatulek. Kass hoidis küüntega kõvasti redelipuust kinni ja igakord, kui edasi libises, vääratas ja näis peaaegu kukkuvat. Tasakaalu saavutamiseks udises saba ja tagupool kord ühele, kord teisele poole. Viimaks jõudis Hintsuke maapinnale nii lähedale, et usaldas alla hüpata.
Selle raske toimingu järel istus kass redeli alla hinge tõmbama. Oleks tal olnud taskurätt, siis oleks ta tingimata higi pühkinud. Aga ühelgi kassil ei ole taskurätti. Seepärast siis Hintski rahuldus sellega, et istus otse keset päikesekiirt ja silus roosa keelekesega oma pisut sassiläinud valget rinnaesist. (lk 11-12)


  • Õhtu tuli. Kammerneitsi tegi mulle ilusa soengu, ma tõmbasin esimest korda elus selga dekolteeritud kleidi ning tundusin endale selles täiesti alasti. Dineeni läks kõik hästi, siis aga, istudes Prantsuse ja Inglise saadiku vahel, tundsin õudusega, et pean tingimata nina nuuskama — kuid mul polnud taskurätti. Mida teha? Mu debüüt oli oivaline. Ma aevastasin kõvasti ja kaotasin jutulõnga. Isa oli kättesaamatult kaugel. Nina hakkas tilkuma. Ma vaatasin lauanaabreid: kes neist mõistaks mu õnnetut olukorda? Prantslane oli tõsine ja pidulik ja väärikas nagu preester, kes missat peab. Inglase eest oli mind hoiatatud, kuid tema sinised silmad oskasid naerda. Ma sosistasin talle: "Kas te saate mulle laua all taskurätikut anda?"
Ta vaatas mulle imestunult otsa ning ma kohmetusin väga tugevasti. Siis hakkas ta naerma, isa heitis mulle kiitva pilgu, sest mu lauanaaber ilmselt ei tundnud igavust, ning seepeale ulatas sir Arthur Nicholson mulle laua all taskurätiku. (lk 43)


  • "Nutke üks korralik peatäis," kamandas komissar Halla ja pistis mulle pihku taskuräti.
Täitsin sõnakuulelikult käsku. Kui taskurätt oli märg, lappasin selle hoolikalt kokku ja ulatasin üle laua.
"Tänan," ütlesin viisakalt.
"Kas te olete kindel, et te seda enam ei vaja?" Ta suunurk oli sobimatult muiakil. Kas ma oleksin pidanud taskuräti koju viima ja tagastama selle pestuna ja triigituna?
"See oleks pidanud olema siniseruuduline," ütlesin ma õnnetuna.
Kerge kulmukergitus.
"Kui kriminaalkomissar ulatab kangelannale taskuräti, on see alati suur ja siniseruuduline."
  • Eeva Tenhunen, "Mustad kalad". Tõlkinud Ants Paikre. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, lk 94

Ramón Gómez de la SernaRedigeeri

Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974

  • Süütunne põlvitamisest kahaneb poole võrra, kui paneme põlve alla taskurätiku.
  • Naine puhastab end tillukese taskurätikuga niihästi suurtest valudest kui ka suurtest külmetustest.
  • On naisi, kelle peamine võrgutusvahend on voltida lilleks taskurätik, mis paistab mehe taskust.


  • Kaotades taskurätiku, seome end võõraste nuttudega.
  • Perder un pañuelo es comprometerse en llantos ajenos.


  • Kajakad on sündinud taskurätikuist, mis sadamais hüvasti ütlevad.
  • Las gaviotas nacieron de los pañuelos que dicen ¡adiós! en los puertos.


  • Siidrätik on embuse hüvastijätt.
  • El pañuelo de seda es el adiós de una caricia.

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel