Vanus
inimese sünnist saati möödunud aeg
Proosa
muuda- Iga paneb igale asjale oma pitseri. Ei maksa arvata, et vanus kedagi targaks teeb. Samas tajun enese pealt, et vanus annab teatud vabadusi. Keda on mul nii kangesti karta? Et võtavad pensioni ära või saadavad Kihnu saarele asumisele?
- Enn Tarvel, intervjuu: Alvar Loog, "Ei maksa arvata, et vanus kedagi targaks teeb" Postimees, 1. august 2017
- "Tasa, tasa!" ütles kuninganna, suudeldes hertsogit väljendamatu õrnusega laubale. "Minge, minge! Ärge pange mind enam heldima, ärge unustage end enam. Mina olen Prantsuse kuninganna, teie olete Inglise kuninga alam. Kuningas Charles ootab teid. Jumalaga, Villiers! Farewell, Villiers!"
- "For ever!" vastas noormees.
- Ja ta põgenes, varjates oma pisaraid.
- Anna tõstis käe laubale ja vaatas peeglisse.
- "Räägitagu mistahes," sosistas ta, "naine on alati noor. Kuskil südamesopis ollakse alati kahekümne aastane." (lk 676)
- Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". I osa. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
Luule
muuda "Kui vana sa oled?"
"Või kes nüüd seda vanadust teab —
Ja kes neid kirikuraamatid näeb?
Aga Krimmi sõjas ma olin küll ka.
Kui Ingland käis Riia all laevaga,
Suurtükimees mina. Sääl andsin suurt häält!
Kui tagasi tulin, mõistsin mitut keelt."
"Hää küll, hää küll — nüüd näita keelt."
- Anna Haava, "Kas on veel rohtu, mis avitab?", rmt: "Laulan oma Eesti laulu", 1996, lk 108-110