Viirpuu

taimeperekond

Viirpuu (Crataegus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv liigirohke puittaimede perekond. Eesti looduses arvatakse leiduvat 9 liiki, tuntuim neist harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla).

Annie L. Prat, Crataegus succulenta (u 1914-1924)
Jean Kartmatu torn Pariisis (XV saj). Trepikäigu laereljeefis põimuvad tamme- ja viirpuuoksad.
Johan Laurentz Jensen (1800-1856), "Vaikelu viirpuuokstega"
Henrietta Maria Gulliver, "Viirpuurada" (1909)
Emmy Thornam, "Viirpuuoksad" (u 1912)
Emil Christian Ulnitz, "Viirpuuoksad jaapani vaasis" (1918)
Matilda Smith, Crataegus wattiana (1919)

Luule

muuda

"Üks hommik saabus nii, et ma ei näinud
ta kogu künkal lemmikpöögi kõrval,
siis teine, ilma et ta oleks käinud
jõeveerel, niidumaal või metsasõrval.

Siis kolmandal me nägime, kuis teda
viis kirikaeda rongkäik kurvas rivis.
Sa astu ligi, loe (eks mõistad seda),
mis viirpuu all on kirja pandult kivis."


Lumisel lagedal
tuhmpruunis laanes
kasvab üksik viirpuu,
tuulte päralt ta lehed.
Ükshaaval,
ükshaaval
langevad veripunased marjad
alla valgesse lumme;
hõõguvad marjad
jäisesse lumme. —


Sinu maa ja minu, kas võib see veel olla alles?
Su keha viitadeta viirpuutee viib
Mu samblaste müüride ja varemes majani.
Säärane ilu kui sul on maa pealt kadumas.
Kuigi saabuvas ajas pole meie jaoks kodu,
Elame omaenese ajas koos. Nagu käblik
Tee samblapesa mu pealuu sisse, armas.

  • Richard Murphy, "Pesa müüris", tlk Märt Väljataga, Vikerkaar 2/1991


Viirpuu mäenõlval
valge päikese
veeretas näolt.

Väljade hõng
pole sinisem
sulatuulest.

Kes käis palumas puid?

  • Viivi Luik, "Märtsimiraaž" kogus "Lauludemüüja" (1968), lk 29


viirpuu veider mälestus sellest hommikupoolikust,
mil üks magnetist võti tõmbus tiigipõhja ja
linnud laulsid, linnud lõvilõugadena laksutasid
valges päikest täis õhus unenäo ununud servas -
see viirpuu veider visioon maaliti ükskord kollakalt hallitama
ühte tühjaks jäänud hoovi /---/


  • ... näha seda lobeeliakorvi räästakonksu otsas kiikumas, taustaks puud, näha kahisemas seda kastanit ja neid viirpuid, ees lillekorvist laik, lipsata verandasohvalt sokkis jalu murule, vaatamaks, mis sääl teisel pool toanurka kolksatas, näha valgust nirisemas poolsajandivanuste viljapuude vyradest.


Ürgema tikib viirpuu miniroosid
ja sirelite lühikese õitseaja
unesõbale.
Nii poevad
muistne ja mullune aeg
unenägudesse.

  • Lea Mändmets, "* Ürgema tikib" kogus "Mullumuiste" (2017), lk 82

Proosa

muuda
  • Aedu võib rajada mitmel viisil. Kõige parem on, kui selle töö võtab enda peale pärisaednik. Aednik istutab teil sinna igasuguseid toikaid, rootsikuid ja luuakontsusid, kinnitades, et need on vahtrad, viirpuud ja sirelid — kõrgetüvelised puud või muud taimeliigid.


  • Aga siis seisatas noormees, kes peaaegu oli mäest alla jõudnud. Ja mis teda oli seisatama sundinud, oli ainult üks õitsev viirpuu haruldaselt punaste õitega. Nähtavasti polnud ta siiski päris kadunud hing, kui ta oma teekonna katkestas, et ainult üht õitsvat puud vaadata.

Draama

muuda
  • BOTTOM: Kas oleme kõik koos?
QUINCE: Nagu üks mees. Ja siin on haruldaselt hea koht näitemängu proovida. See roheline murulapp on meie näitelava, see viirpuutihnik meie kardaroob; siin võime mängida niisama nagu hertsogi ees.
  • William Shakespeare, "Suveöö unenägu", III vaatus, 1. stseen, tlk Georg Meri, rmt: W. Shakespeare, "Kogutud teosed", 2014, lk 648

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel