Altar

Budistlik altar

Juliane Langberg, "Altariruum Oslo Gamle Akeri kirikus" (1905)

Hilma af Klint, "Altar"

Piibel

Lind on ju enesele aseme leidnud
ja pääsuke enesele pesa,
kuhu ta paneb oma pojad:
sinu altarid, Issand Sebaot,
mu kuningas ja mu Jumal!

• Psalmid, laul 84, salm 4

Proosa

• Siis nägi ta üht noormeest tulemas. Too tõi kimbu valgeid lilli; need puistas ta torni põrandale ning läks ära. Siis tuli teine ja tõi kimbu kannikesi; need puistas ta keset kirikut. Siis tuli veel üks ja tõi kimbu roose; need puistas ta ilusasti meie emanda (= Maria) altari ette. Siis tuli neljas ja tõi kimbu valgeid liiliaid ning puistas need koorile. Kui nad seda olid teinud, kummardasid nad kenasti ja läksid ära. Need noormehed olid nii õilsad ja kaunid vaadata, et kui kunagi mõnel inimesel ka suur piin oleks kehas, kaoks kogu tema piin, kui ta neid ainult näeks.
  • Mechthild Magdeburgist, Vaesest tüdrukust, Ristija Johannese missast, armulaualeibade muundumisest Talleks, inglite kaunidusest, pühakssaanud inimeste neljast liigist ja kuldsest pennist. Rmt: "Jumaluse voogav valgus", 2. raamat, IV. Tõlkinud Kalle Kasemaa. Tartu: Ilmamaa, 2015.

• ... suur oli minugi imestus, kui ma Püha Mikaeli kirikusse astudes leidsin saratseene, kes selga Kristuse altari poole pöörates palvetasid. Selgus, et üks osa kirikust oli neile eraldatud ja muhamedi usu kommete kohaselt sisse seatud (sest neil ei olnud Akkonis oma jumalakoda, nagu oli juutidel). Hiljem kuulsin, et nii olevat lugu ka Jeruusalemmas, kus mõnes mošees kristlastel oli lubatud oma altar üles seada ja oma jumalateenistust pidada.
  • Karl Ristikivi, "Viimne linn". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1962, lk 72

• Tema [Larry] ei teadnud, et mõnes kohas, näiteks seal maal, kust tuli Rahel, võistlevad erinevad meeleheited omavahel esikoha pärast. Ja et isiklik meeleheide ei saa iial olla piisavalt meeleheitlik. Et midagi juhtuks, kui isiklik kaos asetatakse hiigelsuure, kihava, keerleva, tungleva, naeruväärse, meeletu, teostamatu üldrahvaliku kaose altari kõrvale. Et Suur Jumal ulub nagu kuum tuul ja nõuab, et teda kummardataks. Et Väike Jumal (õdus ja vaoshoitud, isiklik ja piiratud) lahkub kalestunult, naerdes ise tuimalt oma hulljulguse üle.
  • Arundhati Roy, "Väikeste Asjade Jumal". Tõlkinud Anne Lange. Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 29

Luule

Pea! Ära hävita korraga kolme elu
Ning ühekorraga ka meie ilusat abielu!
See kirp on ju sina kui mina kui meie altar ja ase,
Seepärast halasta talle ning eluga minema lase.
Kuigi sa ise ei taha ja isa-ema ei luba,
Ühendab meid see väikene läikiv ja liikuv tuba.

• John Donne, "Kirp" (Flea). Tõlkinud Paul-Eerik Rummo, rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 117

Kaks algust minus: süda ja mu liha.
Neid ühendand on armastus ja viha.
Käib ingel ühes majas saatanaga.

Too ohvrit jumalalle, naine vaga,
too ohver verivalge altareile!
Oo! ära seisa templi uste taga.

• Henrik Visnapuu, "Kaks algust" (1912)

Maarjake, avita, Maarjake, päästa,
eksinut häbist ja vaevadest säästa!

Maarja, su altaril raha ja anded,
küünla tõin paistma su jahedat jalga.
Ära mind tõuka ja ära mind salga!

• Lehte Hainsalu, "Palve", kogust "Peeglikillud". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 31