Jasmiin
Jasmiin (Jasminum) on taimede perekond õlipuuliste sugukonnast. Eestis jasmiinid välitingimustes vastu ei pea, jasmiiniks nimetatakse lõhnavate õitega ebajasmiini (Philadelphus coronarius).
.jpg)
LuuleRedigeeri
Üks aianduse harrastaja,
poolkodanik, pooltalumees,
kel teatud külas oli maja,
ka kena aiakest kord haris selle ees.
Ei seisnud ükski lapp ta krundist tühjalt-paljalt:
siin võrsus oblikaid, seal salat lokkas haljalt
ja igaks peoks Margot buketi leidis siin,
kus muide õitses ka hispaania jasmiin.
- Jean de La Fontaine, "Aednik ja tema härra". Tõlkinud Ain Kaalep. Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud Jüri Talvet jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 289
Jasmiiniõied ja tapetud härg.
Lõputu põrand. Maakaart. Saal. Harf. Koidukaar.
Tüdruk jasmiinidest härjaga mängib
ja härg on hämaruse värisev verelaam.
...
Jasmiini ja härja vahel
on magajate rida - elevandiluukett.
Jasmiini sees on elevant ja pilved
ja härja sees tüdruku skelett.
- Federico García Lorca, "Kassiida unenäost vabas õhus"
See kleit on ikka tõusnud sulle pähe
Kui mürgilõhna hajutav jasmiin:
Eks pesitse kuldlubadusi siin
Siidvoltides, mis nagu roosilehe
Peenpehmest koest. Kui armuke see mähe
Mu liikmeid silib; kaela valge liin,
Kus hõõgumas su suudluste rubiin,
Su silmi pimestab kui kallis ehe.
- Marie Under, "Ehtides" II kogus "Sonetid", lk 18
Sirelid möödas, jasmiinides suvi.
Katuseharjal kaksteist tuvi.
Kolm on kirjud, kolm pruunid kui tolm,
kolm on hallid ja valged kolm
silmis kaks korda kaksteist sära.
Kolmekaupa nad lendavad ära.
- Paul-Eerik Rummo, "Lumepilvede valge linnani" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk. 187
Üksildus ja ülekohus,
vana-aja varjud õhus,
lõhnab teravalt jasmiin.
Õhtul hilja üksi õues,
võti kaelast kadunud. Põues
võõrad armud, aim ja piin.
- Doris Kareva, "Verisuli" kogus "Vari ja viiv" (1986)
