Viljakus

Proosa

Ma olin tükk aega ja sügava nukrusega vaadanud Holbeini kündjat ja jalutasin nüüd ringi maal, mõeldes maaelule ja maaharija saatusele. Kahtlemata on kurb kulutada oma jõud ja elupäevad kiiva pinnase lõhestamisele, mis laseb endalt kiskuda oma viljakuse aarded, kui samaaegu tükike kõige tumedamat ja jämedamat leiba on päeva lõpul ränga töö ainsaks hüvituseks ja tasuks. Maapinda katvad rikkused, viljasaagid, puuviljad, rammusas rohus priskenevad uhked loomad on väheste omand ning enamiku kurnamise ja orjuses hoidmise vahend.
- George Sand, "Kuradimülgas", rmt: "Kuradimülgas. Leidlaps François", tlk Tatjana Hallap, 1997, lk 13

Viha on viljakas, kadedus sigimatu pahe.
- Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007, lk 9

Kui valida keha kuvandist välja mõned tahud, mis sündsust ei riiva, peame olema valmis selle moonutuse nimel kannatama. Keha ei ole mõnevõrra poorne anum. Või kujundit vahetades - aed ei ole seinavaip; kui kõik umbrohud välja kitkuda, jääb muld lahjaks. Kuidagi peab aednik viljakust säilitama, andes tagasi seda, mida on võtnud. Eriline kohtlemine, mida mõned religioonid lasevad osaks saada anomaaliatele ja jälkustele, et need headuse teenistuses väekaks teha, sarnaneb umbrohu ja mahaniidetud rohu kompostimisega.
- Mary Douglas, "Puhtus ja oht", tlk Triinu Pakk, 2015, lk 279

Mõte on viljakas, kui sünnitab uue mõtte. Kui jääb vaid nõustuda, on mõte lõplik, täiuslik, surnud.
- Arvo Valton, "Märklaud kilbiks", 1980, lk 35

Luule

Et viljakas on üksinduse õud,
ma vastu tahtmist hakkan aru saama.

Ei ähvarda mind enam mõttepõud
kesk kaelavarisevat sõnalaama.

Mus kuhjub enneolematu jõud.
Ja sina oled jõudnud bussijaama.

Aleksander Suuman, "Lahkumine" kogus "Kaunis on kummaline" (1988), lk 120