Kuslapuu

Kuslapuu (Lonicera) on liigirikas põõsaste perekond kuslapuuliste sugukonnast. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki, harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) ja sinine kuslapuu (Lonicera caerulea), metsistuma kalduvad mõned kultuurtaimedena introdutseeritud liigid, tatari kuslapuu (Lonicera tatarica) ja lõhnav kuslapuu (Lonicera caprifolium).

Christine Løvmand, "Lillevaikelu" (1841), õitsev liaan tammetüvel on kuslapuu.

Hermania Neergaard, "Vaas lilledega" (1831)

Anthonore Christensen, "Metsavaikelu kuslapuuõitega" (1882)

Anna Munthe-Norstedt, "Vaas iiriste, meelespeade ja kuslapuuokstega" (1922)

Proosa

• Selsamal hetkel kostis tihnikust põõsalinnu ja lõokese laulu ja Tristan pani neisse helidesse kogu helluse. Kuninganna mõistis oma sõbra sõnumit. Ta märkab maa peal sarapuuoksa, millesse on tihedasti põimitud kuslapuu, ja mõtleb: "Nii läheb ka meiega, sõber; ei saa teie läbi ilma minuta ega mina ilma teieta."
• Joseph Bédier, "Tristani ja Isolde lugu", tlk Sirje Keevallik, 2006, lk 153

• See oli koduigatsus. Aga kodu ei olnud Barcelona ja vanavanemate maja, vaid see väikelinn ja väike maja, kus nad olid elanud tegelikult üsna lühikest aega, pealegi sõja sünge varju all. Aga sealt oli talle meele jäänud midagi muud — soojad valged müürid, mille päeval kogutud soojusest jätkus poole ööni. Apelsiniõite ja kaprifooliumi lõhn. Inimesed, kes kõik üksteist tundsid ja kel selletõttu oli alati midagi üksteisega rääkida, kui nad õhtusel jõudetunnil kokku said.
  • Karl Ristikivi, "Lohe hambad", Lund 1970, lk 88

• Sageli kasvab läti aedades lõhnav kuslapuu, mida nimetatakse saksapäraselt "magusaks armastuseks". Et see roniks üles, on tarvis tuge. Mai lõpus või juuni algul õitseb põõsas kreemikate õitega, levitades ümbruses magusat lõhna. "Magus armastus" kasvab ka minu aias. Mäletan, et selle tõid vanemad kaasa liivi küladest. Meie põõsas kiratseb juba 34 aastat, ehkki õitseb igal suvel. Me hooldame ja väetame seda, lõikame ära kuivanud oksad. Siiski ei edene see meie aia võõras pinnases, kus liivane muld on läbi kasvanud sirelite ja mändide juurtest.
  • Anna Žīgure, "Läti maa ja taevas", tlk Kalev Kalkun, Loomingu Raamatukogu 29/30, 2001, lk 97

Draama

Üht küngast tean, kus õitseb liivatee
ja kasvab nurmenukk ja kannike
ning baldahhiiniks kuslapuuga koos
on põimund kibuvits ja muskusroos.

• William Shakespeare, "Suveöö unenägu", II vaatus, I stseen, tlk Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" III, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 335-336, Oberon

Nii hellitlevalt embab kuslapuud
õrn kassitapp, nii eefeu naiselik
on keerdund ümber korpas jalaka.
Oo, kuis sind armastan! Kuis jumaldan!

• William Shakespeare, "Suveöö unenägu", IV vaatus, I stseen, tlk Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" III, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 363, Titania

Luule

Ning enne seatud tundi veel
on Tristram taas sel metsateel,
kust, nagu kindlasti ta teab,
õu mööda ratsutama peab.
Ta sarapuu seal juurelt lööb
ja laasib ning sest kepi teeb.
Ja oma nime lõikab seal
puukoorde selle kepi peal.
Et kui vaid kuninganna pilk
ta keppi näeb, siis silmapilk
on sellest kepist selge tal,
et sõber viibib lähedal,
nii kuis ta varem seletand,
kui paistis sõbra märguand.
Keppkirja tuum ja kokkuvõtt
ju oli teadustada tõtt,
et, hinges igatsusepiin,
ta juba ammu ootab siin
ja luurab mööda metsi-maid,
kuis oma kallist näha vaid,
ning selle õrna koorma all
on säherdune tunne tal
kui kuslapuul, mis sarapuult
saab elu otsa tuge truult
ja tema ümber põimudes
on ise tema võimuses.
Ei puudu koos neil jõud ja jaks,
kuid tapaks, kes nad lahutaks,
küll kuslapuu — ning eks me tea,
et sarapuugi sureks pea.
"Mu arm, ei ela kumbki meist,
kui meil ei ole teineteist!"

• Marie de France, "Kuslapuu", tlk Jaan Kross, "Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia" (1962), lk 228-229

Täis õisi roosakaid on kuslapuude samet -
kui silmi kohkunuid, - laud tulvil nukrust.
Siin mesilased matkal, see on nende amet,
ju kevadmahladega teevad tutvust.

• Johannes Barbarus, "Leningrad kevadõites" (1944). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 360

Lai ja avar aknatäis
selget kastesinist tuult,
kuldseid lõhnu kuslapuult
aknatäis ja uksetäis.

• Marie Under, "Tuul", rmt: "Uneretk", 1968, lk 32

aga lõhnava kuslapuu nimi on Lonicera Caprifolium tuuletul
ööl on kõik nõvad lõhna täis ja on nagu oleks tähed ligemal
ja taevas tühjem nii pilgeni on nõvad täis kuslapuu lõhna
mis kasvab talu seina najal edelat vastu

Jaan Kaplinski, "Viidumäel üksi kasvab lõhnav käoraamat" kogus "Tolmust ja värvidest"