Pärl

Pärl on tugev, enamasti suhteliselt ümar moodustis, mis on tekkinud kojaga limuste mantliepiteeli sattunud võõrkehast, mille ümber on moodustunud pärlmutterkiht. Pärle on aegade algusest kasutatud ehtimiseks, enamasti on nad hinnalised.

Sofia Adlersparre, "Kuninganna Josefine portree" (1841)

Clara Nargeot (1824-1900), "Kiri", s.d.

Emma Sandys, "Mary Emma Jonesi portree pärlikeega" (1874)

Gustave Jean Jacquet (1846-1909), "Noore daami portree pärlikeega", s.d.

Julio Moisés Fernández de Villasante, "La noia de les perles" (1913)

Anita Rée, "Hildegard Zoepffleri portree" (1928)

Piibel

Koralle ja mägikristalli ei maksa mainidagi -
omandatud tarkus on enam väärt kui pärlid.

• Iiobi raamat 28:18

Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid.
Kes leiab tema?

• Õpetussõnad 31:10

• Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette, et nad neid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks!
  • Matteuse evangeelium 7,:6

Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid.
46 Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.

• Matteuse evangeelium, 13:45-46

• Kaksteist väravat on kaksteist pärlit, iga värav ühest pärlist, ning linna tänav on puhtast kullast otsekui läbipaistev klaas.
  • Johannese ilmutuse raamat 21:21

Draama

• [Luisk:] Piiramatu auväärsus, isand, elutseb nagu kitsipung kehvas majas, nagu pärl mädases austris.
  • William Shakespeare, "Nagu teile meeldib", 5. vaatus, 4. stseen, tlk Georg Meri.

Proosa

• Kuninganna Anna kukkur oli pungil. Talle kuulus tubli summa raha, mille Mazarin oli tema jaoks kogunud ja kindlasse kohta paigutanud. Temale kuulusid Prantsusmaa kauneimad juveelid, eelkõige hiigelpärlid, mis panid kuninga ohkama iga kord, kui ta neid nägi, sest tema kroonipärlid paistsid nende kõrval tillukeste hirsiteradena.
• Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem", tlk Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 379

• Päev või paar hiljem lükkisin erineva suurusega pärleid sümmeetriliste gruppidena nöörile — kaks suurt pärlit, kolm väikest ja nii edasi. Olin teinud palju vigu ja preili Sullivan juhtis neile leebe kannatlikkusega tähelepanu. Lõpuks märkasin järjekorras väga ilmset eksitust, koondasin hetkeks tähelepanu õppetunnile ning püüdsin mõtelda, kuidas peaksin pärleid seadma. Preili Sullivan puudutas mu otsaesist ja kirjutas kindlalt rõhutades: "Mõtle."

Paugupealt teadsin: sõna tähistas protsessi, mis toimus mu peas. See oli esimene kord, kui ma abstraktset mõistet teadlikult tajusin. (lk 24)

• Helen Keller, "Minu elu lugu", tlk Astrid Reinla ja Liisi Ojamaa, 1995

• Oleks laimav oletada, et austril on igav; ta lõbustab end, vaadates oma naba, et näha, kas sinna kasvab juba pärl.
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 1974/2, lk 20

• Ankh-Morpork! Pärl linnade seas! See ei ole muidugi täiesti täpne kirjeldus - Ankh-Morpork ei olnud ümar ja sile - aga isegi selle kõige tigedamad vaenlased nõustuksid, et kui Ankh-Morporkit üldse millegagi võrrelda, siis võib see sama hästi olla ka mingi prügikübe, mis on kaetud sureva molluski haigete eritistega.
  • Terry Pratchett, "Fantastiline valgus", tlk Krista Kaer, 1998, lk 166

• Panin austrid ükshaaval Papa Tane ette, tema töölauale spetsiaalsele alusele. Ta avas koorikut veel pisut oma tangidega, puhastas avause ära, võttis ära osa niitidest, mis austrit karbi alumises küljes kinni hoidsid, vajutas pooled laiali ja tegi ettevaatliku sisselõike näärmesse. Välja tuli vastsündinud pärl, mis sätendas pärastlõunapäikeses. Ma hoidsin siis alati hinge kinni. See oli juveel, aga kummaliselt elus. Papa Tane pani selle kandikule teiste juurde. Kui pärl oli suur ja kaunis, kasutati austrit uuesti. Papa Tane viis näärmesse tagasi mantelkoe tüki ja tuuma, need pidid kokku puutuma, et tuuma ümber hakkaks tekkima pärlmutter ja temast saaks juveel. Parimad austrid võisid anda kolm pärlit, isegi neli. Iga korraga läksid need üha suuremaks ja hinnalisemaks.
  • Liza Marklund, "Pärlikasvandus", tlk Kadi-Riin Haasma, 2020, lk 19

Luule

Kuis võimsalt voog kord vastu kallast lõi
ja uhkeid pärleid vetevallast tõi!

Mis sügav sära märjas sängis neil!
Vee, koidu helk nii kaunilt mängis neil!

Neid palju välja kanda jõudsin ma
ja pärlikoorma randa sõudsin ma.

Ja särama neist lõid mu värsiread.
Kuid salamure jälle tõstis pead:

"Kas leitakse, mis värssi peitsin ma,
nii nagu ise ilu leidsin ma?"

Ent jälle rõõm mu juurde rajas teed.
Ma tunnistasin oma pärlikeed.

Ja süttis iga pärl täis sära seal
ja nõudlik silm nad tundis ära seal:

"Oo jah, ma tean, et kaunis kee sai neist,
kuid ümber pean veel seadma üht ja teist,

sest kuigi kees on pärlid tõesti head,
ei meistri ees jää varjule ka vead."

• Ališer Navoii, epiloog poeemist "Seitse planeeti", tlk August Sang, rmt: "Laenatud laulud" II (1974), lk 11-12

Mu hingelilled valged keset igatsusi,
Kus surevad kõik ohked tolmused,
Kus leian kaduvuse rannal jäädavusi,
Ja pärliks saavad mure tundmused.

• Ernst Enno, "Ma tunnen lillesid..." kogust "Uued luuletused" (1909)

Sääl tuhmjasvalge puhkas armastusopaal
ja siras truudusteemant mustal siidil.
Sääl verev leegitses su kirgede rubiin
ja naersid suudluspärlid leebelt vastu.

• Karin Saarsen, "Loobumine" kogus "Üksilduse aastaajad" (1977), lk 25

• Luuletus algab liivaterast kui pärl; ta eneseloomises peitub paratamatuse paine, tas mistahes tühine sündmus võib muunduda tähenduslikuks.
  • Doris Kareva, "Unes ja luules" kogust "Armuaeg" (1991)

Mu süda on suur jõekarp
Aeglaselt ja piinarikkalt
kasvab selles pärl

• Kristiina Ehin, "Vastamata armastused" kogust "Viimane monogaamlane" (2011)

Ekslikult atribueeritud

• Optimist on inimene, kes tellib tosin austrit lootuses sealt leitava pärliga nende eest maksta.
  • Ekslikult omistatud Theodor Fontanele, Ugo Tognazzile, Paul Gettyle ja Jean Paulile

Kirjandus

• Berta Ruck, "Tuhmunud pärl", tõlkinud Marta Viidalepp, Loodus, 1934
• Robert van Gulik, "Keisri pärl", tõlkinud Kersti Unt, 2010
• John Steinbeck, "Pärl", tõlkinud Edith Roks, LR 13/1957
• Herta Laipaik, "Pärlid surevad pikkamisi", Eesti Raamat, 1993