Kurekell

Kurekell (Aquilegia) on omapärase õiekujuga taimede perekond tulikaliste sugukonnast. Perekonda kuulub 60-70 liiki.

Jean Fouquet' illustratsioon Simon de Varie tundideraamatule. Madonnat Jeesuslapsega ümbritsevad kurekellaõied. XV sajand
Albrecht Dürer. Kurekell

DraamaRedigeeri

Ophelia (Laertesele): Siin on rosmariini, see on mälestuseks; palun, armsam, pea meeles; ja siin on käoorvikuid, need on mõlgutuseks.
Laertes: Õpetlikkus hulluses: mõlgutus sobib kokku mälestusega.
Ophelia (kuningale): Siin on teile venklit ja kurekelli ka.
(kuningannale): Siin on ruuti teie jaoks, ja muist on minu jagu; me võime hüüda neid pühapäeva armulilledeks; oo, aga teil tuleb oma ruuti teistviisi kanda. Siin on maarjalill. Annaksin teile mõned kannikesed, aga need närtsisid kõik ära, kui mu isa suri.


Armado: Rahu!
"Kõikvõimeline Mars ja piigimeeste kaitsja,
ta kinkis Hektorile, Trooja pärijale,
väe võiduks. Telgist ilmub, ründab võidumaitsja
teid väsimata, paistku kuu või päiksepale.
Ja mina olengi see õis..."
Dumain:                    See piparmünt.
Longaville:                               See kurekell.

  • William Shakespeare, "Asjatu armuvaev", V vaatus, 2. stseen. Tõlkinud Rein Sepp. Rmt: W. Shakespeare, "Komöödiad" I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 305-306


VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel