Kurekell

Kurekell (Aquilegia) on omapärase õiekujuga taimede perekond tulikaliste sugukonnast. Perekonda kuulub 60-70 liiki.

Luule

Äsja alles kumalane kurekellas kõikus,
nüüd on südames ja rüpes pihla verev lõikus.

Äsja alles künkal leekis kuldne kukehari. -
Vaata, nüüd on meelismaadel tuhi-tume vari!

Bernard Kangro, "Sügis". "Eesti Looming" 1945 nr 3, lk 33

Lähen jahile
päevakoertega,
kurekellad mul käevarte ümber.
Mul on põllud kõik
tuulekaertega,
mul on nugise naabruses kamber.

Leelo Tungal, "Samblalõhnaline laul" (1963) kogus "Täisminevik" (2007), lk 35

Aga kord, kui taas vanale maale
väljub värvama uus karavell,
lähen kaasa, end riputan raale,
et lööks saabudes suur häirekell:
kurekell, kurekell, kurekell...

Leelo Tungal, "Kurekell" (1966) kogus "Täisminevik" (2007), lk 77

Draama

Ophelia (Laertesele): Siin on rosmariini, see on mälestuseks; palun, armsam, pea meeles; ja siin on käoorvikuid, need on mõlgutuseks.
Laertes: Õpetlikkus hulluses: mõlgutus sobib kokku mälestusega.
Ophelia (kuningale): Siin on teile venklit ja kurekelli ka.
(kuningannale): Siin on ruuti teie jaoks, ja muist on minu jagu; me võime hüüda neid pühapäeva armulilledeks; oo, aga teil tuleb oma ruuti teistviisi kanda. Siin on maarjalill. Annaksin teile mõned kannikesed, aga need närtsisid kõik ära, kui mu isa suri.

William Shakespeare, "Hamlet", IV vaatus, 5. stseen. Tõlkinud Georg Meri. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat 1966, lk 370-371

Armado: Rahu!
"Kõikvõimeline Mars ja piigimeeste kaitsja,
ta kinkis Hektorile, Trooja pärijale,
väe võiduks. Telgist ilmub, ründab võidumaitsja
teid väsimata, paistku kuu või päiksepale.
Ja mina olengi see õis..."
Dumain: See piparmünt.
Longaville: See kurekell.

William Shakespeare, "Asjatu armuvaev", V vaatus, 2. stseen. Tõlkinud Rein Sepp. Rmt: W. Shakespeare, "Komöödiad" I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 305-306

Kurekell

Luule

Draama

Välislingid