Hektor

Proosa muuda

Odysseus naeratas nagu leplik isa, kuid öösel irvitas ta meeste üle: "Nad ei saanud Hektori vastu rohkem kui mõni kärbes. Kel vähegi aru peas, põgenes, kui teda nägi."

"Sina kaasa arvatud?"

"Muidugi. Aias suutis vaevu talle vastu panna ja ainult Achilleus võis teda võita. Ma olen küll kange sõdalane, aga ma tean, kus on minu piirid."

See on tõsi, mõtlesin ma. Nii paljud pigistasid silmad kinni ja unistasid, et ongi nii tugevad, nagu nad oleksid tahtnud. Ent Odysseus tundis iseennast, ta oli klaari pilguga kõik läbi uurinud ja kaardistanud viimse kui künka ja kivikese. Ta teadis peensusteni, milles seisnevad tema anded.

"Ma olen Hektoriga korra kohtunud," ütles ta. "See oli üsna sõja alguses, kui me ikka veel tegime näo, nagu oleks vaherahu võimalik. Ta istus oma isa Priamose kõrval kipakal toolil, aga see mõjus, nagu oleks ta istunud troonil. Ta ei olnud lihvitud ega täiuslik. Ent ta oli pealaest jalatallani nagu kompaktne mõõtu tahumata marmorrahn. Tema naine Andromache kallas meile veini. Hiljem kuulsime, et ta oli sünnitanud Hektorile poja. Astyanaxi. See tähendab linna valitsejat. Ent Hektor kutsus poega Skamandrioseks, jõe järgi, mis voolas Trooja all."

Midagi tema hääles.

"Mis temast sai?"

"See, mis saab kõigist poegadest sõjas. Achilleus tappis Hektori ja hiljem, kui Pyrrhos palee tormijooksuga vallutas, võttis ta Astyanaxi kinni ja purustas lapse pea. See oli kohutav nagu kõik, mida Pyrrhos tegi. Aga seda oli vaja. See laps oleks kasvanud suureks, südames vaen. Poja tähtsaim kohus on isa eest kätte maksta. Kui ta oleks elama jäänud, oleks ta kogunud kokku oma mehed ja meile kallale tunginud."

Akna taga õues oli kuust jäänud vaid pisike kild. Odysseus vaikis, heides oma mõtetega. (lk 233-234)

Madeline Miller, "Kirke", tlk Hedda Maurer, 2021

Draama muuda

Armado: Rahu!
"Kõikvõimeline Mars ja piigimeeste kaitsja,
ta kinkis Hektorile, Trooja pärijale,
väe võiduks. Telgist ilmub, ründab võidumaitsja
teid väsimata, paistku kuu või päiksepale.
Ja mina olengi see õis..."
Dumain: See piparmünt.
Longaville: See kurekell.

William Shakespeare, "Asjatu armuvaev", V vaatus, 2. stseen. Tõlkinud Rein Sepp. Rmt: W. Shakespeare, "Komöödiad" I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 305-306