Sõlm
 |
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
- Roosimemm ei olnud niisugune väsimatu lobiseja, kellest külanaised kiiresti lahti oleksid tahtnud saada. Roosimemm oskas kuulata, sõna sekka öelda, ja mis veel tähtsam, ta unustas kõik asjad ära, ajas puntrasse ja sõlmis omavahel meisterlikuks fantastiliseks sõlmeks. Talletatud materjalist noppis ta siis aeg-ajalt terasid ja pani neid kõige ebasobivamas kohas paika. Kõik sündmused tundusid nüüd palju lõbusamad ja uskumatult segased.
- Asta Kass, "Pahupidi puhkus", 2. trükk, 2006, lk 32
- Vaata, ma olen süneglot, minuteada sellist sõna ei olegi meil eesti keeles. On olemas sünestees, sünesteesia, mina olen süneglot. Sünesteesias seostavad inimese meeled värve helide või tähtedega, minu meeled teevad sama keele ja sõnadega. Minu keelepaelad, ütleme nii, ei ole kunagi sõlmes olnud.
- Keiti Vilms, Ronald Liive "Keiti Vilms - isekeelne kalamburist ja säutsupääsuke" kiip.ee, 14. märts 2014
LuuleRedigeeri
Ma parem ei ütle —
see kahjustaks apteegikaalude mainet,
et mu kaal igal töövabal minutil
vaagib varjatud ainet.
See ilma-värvita-hele.
Valge pulbriga segi ei ajagi,
ta riiulil ruumi ei vajagi,
teeb aegruumist ilusa sõlme.
- Mari Vallisoo, "VALGE PULBER", Looming 11/2007, lk 1606
See pole Wittgensteini redel. See on
liblika redel. Kerin ta kokku ja pistan
taskusse, alles nüüd olen sõlmiline,
alles nüüd olen sõlmest lahti,
alles nüüd olen liblikas, alles
nüüd ma magan.
