Vetikas

Eliza A. Jordson, pilt albumist Seaweeds (1848). Vetikad ja veetaimed on kinnitatud paberile ja raamitud paberist pitssalvrättidega.

Proosa

• See oli huvitav kraav. Seal elasid vingerdavad korgitseritaolised olevused, kes põlvnesid otseliinis olevustest, kes omakorda pärinesid ürgsest loomissupist. Igaüks, kes arvab, et kraavivesi on igav, oleks võinud veeta selles kraavis õpetliku pooltunni koos võimsamat sorti mikroskoobiga. Lisaks olid kraavivees veel nõgesed, ja nüüd ka Vanaema Weatherwax.

Raevust segasena rabeles ta taimede vahelt ülespoole ja tõusis kraavist nagu Venus Anadyomene, ainult et vanem ja palju vetikasem.

• Terry Pratchett, "Õed nõiduses", tlk Piret Purru ja Aet Varik, 2001, lk 160

Luule

Mõtete hõbedane kalaparv,
söösta tagasi avarusse,
sinna, kus kahtlused
nagu vetikate sassiläinud pundar,
sinna, kus tõeline võitlus
ja tõeline hädaoht.

• Helgi Muller, "Mõtted", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 11

Sina ütlesid mulle
esimesena, et mu südame
tilluke pulbitsus pole muud kui
hetk sinust; et minu sisimas kehtib
sinu ohtlik seadus: peab olema määratu ja muutlik
ja samas piiresse jääma:
ja nõnda tühjeneda kogu saastast,
nii nagu sina, heites end randadele
kesk korke, vetikaid, meritähti,
oma sügavikkude kasutut rääma.

• Eugenio Montale, "*Iidne meri...", tlk Lauri Pilter, Vikerkaar 12/2003